Rauatablettide (FerroBio) tulemused ja veredoonoriks käimisest

Aeg anda vahepealset tagasisidet kuna kaks karpi rauatablette (80 päeva) sai söödud ja uus ferritiini test tehtud. Ma ei ole pea kunagi "vabatahtlike" tegevuste ja vitamiinide võtmises väga järjepidev olnud, ikka unustan või ei näe vahet, siis seekord oli teisiti. Ilmselt see, et teadsin, et mu tulemused on võrreldavad ja mõõdetavad. Tekkis justkui tunne, et see on võistlus iseendaga - parema tulemuse ja tulemuse ületamise nimel. Tegelikult mul polnud aimugi, mida seekordselt ferritiini testilt oodata.

Ma võtsin seekord neid tablette puhtalt enda jaoks - selles mõttes, et olen ikka varem ostnud koju c-vitamiini, magneesiumi vmt, aga kui esimese nädala olen neid võtnud igapäevaselt siis edaspidi pigem läinud nii, et võtan kui esimese nädala korralikult siis edaspidi kui meelde tuleb. Seekord ma teadsin, et mu ferritiini tase on madal, ma tahtsin seda enda enesetunde parandamiseks tõsta, kuid olin muidugi valmis ka kehvadeks tulemusteks. Et juhul kui mu kehas on error ja tase ei tõuse minu pärast või tabletid ei tööta.




Ma ei ole arst, kuid samas näen, et 80 päevaga (alla 3 kuu)  võtmisega on ferritiini tõus kehas olnud märkimisväärne - võrreldes varasema tõusuga aastase vahega, mis tõusnud puhtalt toitumisest. Seega hetkel on 3 kuuga olnud tõus tänu tablettidele suurem kui aastaga. Positiivne või mis? Minimaalne soovituslik võtmisaeg ongi 3 kuud ehk varasema perioodiga ei tasu ka väga tõusu oodata, kuid veelgi pikema perioodiga tulevad tulemused kindlasti ausamad. [Kuigi ma ise kahtlesin, et kas selline  tõus on olnud piisav, sain kinnitust, et antud tulemus on nii lühikese ajaga isegi üle ootuste hea.]




Muutused enesetundes?! Eelmises postitustes (loe SIIT) toon välja, et paljud mu "sümptomid" kattuvad nii rauapuuduse (madala feriitiinivaru) kui mu kilpnäärmehaigusega - nt väsimus, lihasvalulikkus jmt ning ka kilpnäärme ravi alustasin üpriski samal ajal kui alustasin rauatablettide söömist. Mida ma kindlasti tunnen on see, et ma ei ole enam nii väsinud, mu unevajadus on väiksem ja saan jälle hommikuti kergemini üles ja õhtuti ei tule väsimus nii varakult peale. Mu keha ei ole enam nii "kange" ja valulik. Ütlen ausalt, et ma ei tea, kumma tõttu see nii on - võimalik, et just tänu mõlemale, kuna hea enesetunde annab tasakaal. Kuid mida julgen rauatablettidele külge pookida on see, et ma olen olnud tunduvalt tervem kui eelmised talved. Mitte küll 100% kuid ma ise tunnen selle piiri ära, kus keha võitleb, kas jääb haigeks või ei ja mitmed korrad pole jäänud. Ja nüüd kui jäingi haigeks siis tunduvalt kergemalt kui muidu, vaid nohu ja 37.2 palavik ja pääsesin. Kolm kuud on tegelikult ka natuke liige lühike aeg ja ehk liiga madal tõus, et täpselt tõusust aru saada, usun kui mu ferritiini tase jõuab juba sinna 80-100 ringi (normaalne vahemik on 10-150µg/l)





Seda miks mu ferritiinitase üldse nii madal oli ma veel ei teagi, kus mu kehas error on tekkinud. Ilmselt toitumisest ja selle tõttu ma kindlasti ka jätkan rauatablettide võtmist ja mingi perioodi tagant ka korduvmõõtmist. Ma söön liha ja lihatooteid, samas tean, et ilmselt mitte "piisavalt" st, et mul ilma igasuguse põhjuseta tihti peale lihtsalt liha ei isutagi ja ei tunne toitudes lihast puudust ja söön väga hea meelega taimseid toite.



Kuid mis on esimene asi, mida teha kui tean, et energiat rohkem ja veri korras? Anda tagasi! Miski pärast oli mul jäänud väga pikk vahe viimase veredoonoriks olemise vahele - sain küll vahepeal meeldetuletusi, kuid iga kord oli midagi "vale" - olin haige, tulin just reisilt, tegin kõrvaneedid, võtsin ravimeid jne. Veredoonoriks olemine ei ole kindlasti selline millega riskida oma tervisega ja teiste tervisega ja midagi varjata. Ning mul oligi periood, kus ma tundsin end mega väsinuna ja kõik kohad olid kogu aeg kanged. Kuigi mul pole kunagi peale vereloovutamist kasvõi grammgi halb hakanud siis eelmistele kogemustele lähtuvalt tean, et umbes 2 nädalat pärast vereloovutamist valdab mind varasemast suurem külmatunne. Kuigi mul terve elu olnud nö kehv verevarustus (külmad/külmetavad käed/jalad) siis olen verd loovutanud ikka eelkõige vastavalt enda enesetundele ja valinud vereandmise perioodi sellele, kus tean, et ka minu keha saab ilma suurema koormuseta taastuda.




Veredoonoriks käimisest
Kes pole veel kunagi veredoonoriks käinud siis ma julgustan seda tegema - ka mul oli esimene kord hirm ja tegin seda esimest korda vist ca 5 aastat tagasi. Lihtsalt otsustasin, et lähen ja läksingi, pealt töölt tulekut (lõunasel ajal), sõin kõhu täis läksin sinna üksi kohale. Midagi karta tegelikkuses pole - valu ei tehta rohkem kui võetakse sõrmeotsast proov ja kui kanüül veeni pannakse - ehk kaks korda torkevalu. Ehk pole valusam kui verearstile veeniverest proovi anda - peale nõelatorget enam midagi valusat pole.

Peab arvestama, et samas ruumis võib olla veel inimesi ja samuti sellega, et kuigi saad näiteks sõrmeotsast vereandmisel ja kanüüli veeni panemise ajal kõrvale vaadata siis suure tõenäosusega sa antud ruumis siiski näed ka verd täis kotti. Ma ei ole kunagi verd kartnud ja nõelu pigem väiksena, mul ei hakka ka paha ega iiveldama siis nii igaks juhuks olen ise eemale vaatanud (näiteks aknast välja). Esimene kord oli veider kui nägin ja mõistsin, et see kotitäis verd mu kõrval on minu veri, mis just oli mu sees. Aga sellele jätkusid emotsioonid: See polnudki valus?! See oligi kõik?! Verd ei ole hetkel võimalik asendada ja SEE, minu veri, aitab kedagi ja võib päästa kellegi elu. Kindlasti tasub arvestada, et vereandmisest võib iga kell seal olles loobuda ja töötajaid on kõikjal, nii kui hakkab vähegi kehv või halb andke kindlasti teada!
 Minu jaoks on see vereandmise protsess, kaks nõelatorget ja sellele kuluv aeg tundub iga kord nii väike kui mõelda kui suur asi enda vere annetamine on. Ja mõista KUI palju inimesi seda veel teeb, täiesti isetult, kasu saamata - lihtsalt, et teisi aidata! Ja sel hetkel olin ma küll tänulik kõigile teistele.



Ning vähemalt kui on 3x vereloovutusel käidud siis edaspidi saab e-doonori keskkonnast näha enda antud verekohta selliseid tulemusi. Naistel on lubatud verd loovutada 3x aastas, meestel 4x aastas.

Mida peale vereloovutamist e-doonor keskkonnas näeb:
Teie veregrupp on: A POS
Vereloovutus: 20.02.2020
Uuringute tulemused:
HIV-RNA
HBV-DNA
HCV-RNA
T. pallidum Ab
HCV Ab
HBsAg
HIV1,2 Ag+Ab
REESUS
VEREGRUPP
AB0 RH
V.V.AEG
VERERÕHK SÜSTOOLNE
VERERÕHK DIASTOOLNE
PULSS
HB (doonoriveri)

2 kommentaari

  1. Olen kogu aeg mõelnud, et peaks verd minema andma, aga kardan jubedalt süstlaid ja nõelu :E
    Aga tablettide kohta, kui kiirelt sa enesetundes üldse mingit muutust nägid? Ma olen rauatablette hetkel võtnud 3 kuud, aga mingit vahet justkui pole. Kas ma saan paluda perearstil ka lihtsalt rauataset määrata?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ikka saab perearst vereproove teha, kuid seda, kas küsimise peale tehakse ei oska öelda - kui aga kaebused ja kahtlused räägid siis kindlasti arst suunab õigetele proovidele. Ma varasemalt pole teiste rauapreparaatidega kunagi tulemusi näinud, mõjusid kõhule ja otsest vajadust siis ei näinud (ja ei teadnud) ja ei võtnud korrapäraselt ja lõpuni. Ma täpselt ei tea kui kiirelt tulemused tulid aga umbes ühe kuu/ühe karbi pärast tundsin, et energiat rohkem, puhkasin end välja ööunega, ei vajanud enam nii palju und ja ei tundnud end enam nii väsinuna ja kangena kui muidu.

      Kustuta