Mida teha enne reisi,

et kõik sujuks ja vajalik saaks kaasa

Ma olen ise juba sedasorti inimene, et kui mul on reisile minek siis ma olen juba pikalt ette elevil ja peas on sadakümme korda kõik alates asjadest kuni riietuseni läbi mõeldud - isegi kui pakkimiseni jõuan päev varem (mida juhtub pigem harva) ja pakin hea meelega ka kaaslase koti, siis kõik vajalik on alati kaasas.

Ning otseloomulikult olen ma see, kes nädalavahetuseks spasse või maale võib minna kolme kotiga, kuid (lennu)reisile võtan kaasa vaid nii vähe kui võimalik, kuid niipalju kui vaja. Kuigi eesmärk pole reisil ostelda, siis reisilt kaasa võtta ja tagasi tuua tahan maksimumi, seega mida tühjemad ja kergemad kohvrid minnes on, seda parem.

Kuna ma olen ise järjekordselt järgmisele reisile minemas siis kõiki neid tegevusi tehes tuli mõte need ka seekordki kirja panna, et ehk on kellelegi kasulik.



Dokumendid! - Juba reisi broneerides tasub kõigepealt selgeks teha vajalikud dokumendid riiki pääsemiseks (kas on passi vaja või piisab ID-kaardist) ning seejärel kontrollida üle ka kuupäevad (ja täpsed tingimused kaua pärast reisi lõppu peab dokument veel kehtima). Lisaks tuleb kindlasti kontrollida viisa vajadust (nt Valgevene on riik, mis paljudel ei tule üldse pähe, et võiks viisat vajada kuid näiteks autoga läbides vajalik). Pane dokumendid juba eelmisel õhtul sellesse kotti, millega lähed - jättes need näiteks lauale, et hommikul haarad on ohtlik mäng eriti kui kipud kiirustama.

Viimasest korrast õppisin, et isegi kui kõik reisidokumendid on tehtud ja korras ja tead, kus on, siis üllatus tabas meid kaaslase autojuhiloa kohalt, mis ei olnudki rahakotis või loogilistes kohtades, kus oleks võinud olla. Kuna aga meie kogu reis oli suuresosas üles ehitatud sellele, et saame auto rentida (ja mul kahjuks lube pole) siis kuigi umbes kell 3 öösel oli äratus otsisime viimasel õhtul kusagil 20-23 juhiluba taga (ja mitte ainult toast). Leidsime! Õnneks hakkasin ma ka seda juba õhtu varem kontrollima, mitte hommikul ärgates.

Reisikindlustus - Reisikindlustus on kindlasti rangelt soovituslik kuigi ptui-ptui, vaja pole mul seda läinud siiani kordagi. Selle asemel, et iga kord reisikindlust teha siis ma olen väga rahul on swedbank gold krediitkaardiga, mille tingimusi muudeti veelgi paremaks (ehk nüüd peaks kindlustus kehtima ka näiteks siis kui töökoht tasub reisi eest). Ehk enam ei ole vajalik vist isegi enda kontolt reisi eest tasumine, vaid reisikindlustus algab automaatselt kaardi kehtimise ajal teise riiki sisenedes. Samuti piisab sellest, et mul on gold krediitkaart on selle sama all kindlustatud ka minuga koos reisiv elukaaslane (muidugi siis ka abikaasad, lapsed). Kindlasti tasub kontrollida, et kas antud tingimused ka teile sobivad (nt kehtib kuni 3-kuulistele reisidele), kuid min jaoks on antud variant ideaalne. Krediitkaardi(/teise kaardi) olemasolu on üldse igasugusteks hädadeks asendamatu. Kunagi ei tea kui mingil põhjusel üks kaart lõpetab töötamise või mõni masin otsustab su kaardiga einestada. (Ma ei tea, kas Eestis praktiseeritakse seda, et kui pangale teatamata näiteks toimuvad võõras riigis maksed siis on oht, et kaart kinni pannakse? Või helistavad ja küsivad üle?).

Pildid, prindid ja koopiad - Igaks sajaks juhuks on kasulik kui on olemas dokumentidest ja reisidokumentidest erinevaid koopiaid ja väljaprinte. Kuigi tänapäeval on väga paljud asjad telefonis siis kahjuks reisides ei tea kunagi kui mingil põhjusel telefoni aku saab tühjaks (näiteks laadija läheb katki) või kahjuks varastatakse ära. Seega igasugused lennuinfod jmt on mul alati väljaprindituna kaasas (põhidokumendid käsipagasis, tagasilennuks igaks juhuks koopiad äraantavas pagasis kui on - jep, nii põdeja ma olengi). NING dropboxis on mul tehtud eraldi kaust, kus on pildid on minu id-kaardist, passist ja sinna laen üles ka pdfina oma reisidokumendid. Ehk isegi kui jään ilma oma telefonist või näiteks reisidokumente sisaldavast pagasist siis pääsen sellele kaustale ligi ükskõik, mis seadmest, mis maailmaotsast kui saan internetti. Näiteks väljaspool EU-d võib maksta 1GB internetti ~15 000€ (tere Maroko!) ja lennujaamade jmt wifide peale ei tasu lootusi jätta.

Lisanipp - kui te lähete välja selle peale, et kogu reisiinfo on telefonis ligipääsetav siis laadige see endale ka telefoni alla! Võib juhtuda, et te ei saa vajalik hetkel enam internetti, et siis minna meilist seda vajalikku kirja ja dokumenti otsima. Ise olen oma dokumentide dropboxi kausta ka võrguühenduseta kaustaks ehk isegi ilma netita pääsen sealt kaudu oma telefonis neile ligi, oma tahvelarvutist ja häda pärast ka kaaslase telefonist.

Nimekirjad! - Ükskõik, kas olgu selleks nimekiri telefonis, arvutis, paberil, märkmikul siis üks lihtsamaid viise mitte midagi unustada on see kui saab nimekirja ette võtta ja linnukesi ette teha või pakitud asju maha tõmmata. Üldiselt on mul käsipagasi nimekiri suures osas alati sama (dokumendid, kaardid, sularaha, pilettinfo, telefon, laadija, akupank, juhtmed, kaamera, lisaaku ja -laadija, nätsupakk, salvrätid, niisked salvrätid, pastakas, kõrvaklapid jmt) ehk piisab ühe korra taolise nimekirja tegemisest näiteks wordi või telefoni ja iga kord reisides saab selle ette võtta.

Lisaks meeldib mulle alustada ka nimekirja, kus on kirjas riided, jalatsid jmt, mida ma konkreetsele reisile just kaasa tahan võtta ja taolisi nimekirju meeldib mulle teha pikemat aega ette ja lahtiselt ehk saan jooksvalt sinna asju juurde lisada. Sinna lähevad siis kosmeetika ja hügieenitarbed (vajadusel nt ka föön), jalanõud jmt. Mulle meeldib tihti ka reisi jaoks konkreetseid riietusi välja mõelda või riideesemeid osta siis panen ka need sinna kirja, et viimasel hetkel meelest ei läheks.



Sellised nimekirjad aitavad väga hästi hoida kaasavõetavaid asju kontrolli all, sest ei teki olukorda, kus kaasa viskan ebavajalikke või topelt asju. Vaid saab jooksvalt planeerida ka riietust nii, et kaasa võetavaid jakke, jalatseid, pükse, käekotti jmt saab omavahel kombineerida. Kel rohkem tahtmist nokitseda saab eraldi teha riietuse planeerimist, kus märkida peale reisil oldavad päevad. Esimene ja viimane päev on lend (ehk kuhu üldiselt selga panna kõike raskemad ja paksemad riided ja jalatsid) ja siis ülejäänud päevade peale riided ära jagada. Näiteks soojemasse riiki reisidesse üldiselt piisab täiesti ühest paarist pikkadest pükstest ja kinnistest jalatsitest. Üks kleit = üks outfit ja pole palju pead murda, mis särgid ja püksid ja kingad ja jakid omavahel kokku sobiks.

Ravimid - Juhul kui kasutad (retsepti)ravimeid tasub alati ka ravimite riiki viimise ja väljaviimise tingimusi lugeda ja vajadusel võtta perearstil kinnitus. Ning kindlasti vähemalt nädal enne reisi kontrolli üle, kas kõik vajalikud ravimid on olemas ja neist piisab terve reisi ajaks. Kontrolli üle (digi)retseptid ja vajadusel osta ravimid esimesel võimalusel välja või lase arstil endale retsept kirjutada. Kui avastad alles viimasel õhtul või hommikul, et ravimeid ei jätku kogu reisi ajaks või sa ei leia neid üles siis viimasel hetkel on päris raske uusi ravimeid saada.

Varuvõti/-võtmed - võimalik, et see ei kuulu ehk just siia, aga minu suur soovitus on see, et alati reisile minnes jätke kellelegi oma varuvõti ja võimalusel näiteks ka naabrile või kortermajas ühistu esimehele tema telefoni number. (Ja tegelikult soovitan kogu aeg, et oleks keegi, kel oleks varuvõti, ka juhul kui näiteks juhtude üheks ööks eemale minema). Isegi kui teil ei ole vaja, et keegi käiks kassi toitmas, koeraga jalutamas või lilli kastmas siis võib juhtuda erandlikke olukordi või õnnetusi, kus hädasti oleks vaja teie eluruumidesse pääseda. On juhtumeid, kus suitsuandurid lähevad lolliks ja undavadki näiteks terve öö või mitu ajades naabreid kurjaks (eriti kortermajades), kuid võib juhtuda ka näiteks veetorude lekkimist või kortermajades nt puruneb teie enda veetoru või hakkab ülevalt naabril pesumasin lekkima. Sellistel juhtudel on palju suurem kergendus see kui kellelgi on olemas võti kui mure, et mis olukord tegelikult toas valitseb või kehvemal juhul kui tuleb uks lahti muukida (ega siis üldiselt ju uut lukku kohe ei panda ja jääb uks lukust lahti).

Meeldetuletus - enne kodunt lahkumist soovitan viia välja prügikastid ja teha külmkapp tühjaks neist toodetest, mille lõpukuupäev jääb reisil oldavasse vahemikku. Asi, mis tihti läheb kiirustades meelest, kuid hoiab koju jõudes ära ebameeldivaid üllatusi. Eeldan, et vajadusel on juba lemmiklooma toitja/jalutaja/hoidja ja lillede kasta juba kokku lepitud. Kui ei siis tasuks seda teha varakult.

Hajameelsetele ja põdejatele - Kui oled seda tüüpi inimene, kes kipub alati hiljaks jääma ja kiirustab ja pärast mõtleb, et kas sirgendaja sai vooluvõrgust välja, aknad kinni, pliit kinni, uks lukku siis sellistel puhtudel on soovituslik võtta sekundid aega ja seda tegevust tehes teha pilt või pilt/video kodust enne lahkumist, et kui hakkad kahtlema ega pliit sisse ei jäänud saad iga hetk oma pliidist pilti vaadata ja kontrollida.

Tee ära eelinfo sihtriigi kohta - Ei tasu karta, et sellega rikutakse ära reisi elevus ja avastamisrõõm, nagu paljud kipuvad ütlema, vaid lisaks viisa tingimustele tasub uurida näiteks ka seda, millised pistikupesad sihtriigis on ja kas on vaja adaptereid (lennujaamas maksad nende eest mitmekordset hinda).  Vaktsiinid - üldiselt enamustesse EU riikidesse reisides ei ole vaja lisavaktsiine teha (teetanuse süst võiks olla tehtud ka niisama Eestis olles, kordusvaktsineerimine peaks olema iga 10a tagant), kuid olenevalt reisi kestvusest ja riigist võiks üle kontrollida soovitatavad vaktsiinid, seda saad vaadata näiteks SIIT. Ise lasin A-hepatiidi vaktsiini teha - ei tule ka Eestis kahjuks, 6k pärast korduvaktsiin ja peaks kestma kogu elu.

Lisaks aitab ära hoida segadust kui kontrollid üle ajavahe (paljud tänapäeva nutitelefonid muudavad ise kella sihtriigis levisse jõudes kohaliku aja peale ning pea meeles, et tagasilennu ajad antakse kohaliku aja järgi!) kui kasutusel oleva valuuta ja (tagasi)vahetustingimused (toon näiteid nüüd enda järgmise reisi põhjal ehk Marokos saab raha vahetada ainult kohapeal ja tegelikult on riigi seaduste järgi kohaliku raha väljaviimine keelatud. Tagasi vahetamine (eriti lennujaamas) toimub väga kahjumliku kursiga ja ega nad seda väga teha ei taha, seega korraga ei tasu palju raha vahetada ja kasulikum on viimase raha eest pigem midagi osta). Lisaks tasub uurida (just väljaspool EU-d) kaardiga tasumiste ja sularaha väljavõtmise tingimusi (mõnel juhul võib olla soodsam kui vahetuskurss).

Nipp! Kui makseterminal või sularahaautomaat küsib välismaal näiteks, kas võtta raha maha EUR või kohaliku raha järgi siis kurss on kliendi kasuks kohalikus rahas tasudes, kuna EURides maha võttes pidi rahavahetuse kurss olema üldiselt kliendi kahjuks.

Kohustused - Et puhkusreisil saaks pühenduda reisimisele ja ei pea näiteks muretsema (kehva) internetiühenduse ja arvete pärast siis kui sul pole tehtud püsikorraldusi ja püsimakseid soovitan enne reisi kõik maksed ette ära teha, mille tähtajad tulevad reisil oldavate päevade seas.

Töö - Et reisil kõik mugavalt sujuks siis tasuks ette mõelda tööl vahepeal ettetulevad ülesanded, mis infot näiteks ainult sul on ja jätta kontaktid või juhised, mida teha või mis peab tehtud/kontrollitud saama. Samuti seadista vastavalt oma vajadusele meilile, kas automaatvastust puhkamise kohta ja kontakt kelle poole pöörduda või suuna kirjad ümber.

Kontrolli ka kõik "vähem oluline" üle - Vähemalt nädal enne reisi tasuks igaks juhe üle kontrollida näiteks oma reisikohver (kas lukk töötab, kinnitused peavad vastu, kood töötab korralikult ja on meeles), sest see veel puudus, et viimasel õhtul pakkima hakates avastad, et kohvri lukk ei tööta, ratas on kohe-kohe alt tulemast või on kohver hoopis niiskust saanud ja lõhnab ebameeldivalt. Ootamatult uue kohvri soetamine pole kindlasti kellelegi meeltmööda, kuid selle vajaduse avastamine õhtul näiteks 23 ajal on ebameeldivate asjade seas ilmselt päris kõrgel kohal. Või see kui õhtul pakkima asudes otsin enda kohvrit lolliks taga ja siis  tuleb meelde, et sa ju laenasid selle kellelegi... ja hea on kui ta sellega siis sel hetkel ise reisil pole.

Rakendused, lenninfo, check in ja mugavus -  nüüdseks on paljud lennufirmad tulnud juba välja erinevate rakendustega, mis hoiab kõike su vajalikku reisiinfot ühes kohas. Näiteks finnairi apiga saad juba tunde enne check ini ära teha (ja valida endale esimeste seas meelepärase koha) kui jooksvalt kontrollida, kust väravast väljumine toimub, ega lend ei hiline jmt vajalikku. Ja punkte koguda ja neid näiteks tulevikus reisimugavuste, lisade või reiside vastu vahetada.





Mõtle välja lennu ajaks varuplaan - isegi kui plaanid lennu ajal magada või lihtsalt aknast välja vaadata, siis mõtle varakult valmis, mis sul oma plaani "täideviimiseks" vaja on või varuplaan. Näiteks kui plaanid magada siis paki kaasa näiteks unemask ja/või kõrvaklapid (ja vaata üle playlist), kõrvatropid vmt. Nutitelefoni tasub varakult valmis tõmmata mõne ajaviitemängu ja vaata, et kaasas oleks ka laetud akupank.Tahvelarvutisse saab tõmmata e-raamatuid kui filme/seriaale. Võta kaasa füüsiline raamat või e-luger. Mitmekesi reisides saab mängimiseks kaasa võtta kaardipaki, müüakse ka paber mänge mida saab kahekesti mängida, näiteks laevade pommitamine. Samuti on müügil magnetiga kabed, maled, backammonid. Võta või kaasa lihtsalt vihik, valge paber ja pliiatsid ja saate mängida trips-traps-trulli, kartulikuhja, neli ritta jmt.

Ning lennujaamast saab veel viimasel hetkel osta ka erinevaid ajakirju-ajalehti.

Soovitus! Kui sa seda siiani pole teinud katseta varakult ära, mitu reaalset laadimiskorda sa oma akupangast saad - eriti kui sul on mitu seadet, näiteks nutitelefon ja tahvelarvuti. Kuigi seda saab küll akupanga ja seadme akumahutavuse järgi teada, siis tihti reaalne laadimine võib erineda (eriti kui seadet laetakse jupiti). Ning kanna akupanka endaga kogu aeg kaasas - kui juhtud näiteks google mapsi kasutama siis aku tühjeneb märgatava kiirusega.


____________________________________________________________________________________________
Mulle on alati julgust andnud see, et mulle meeldib enne reisile minekut alati võimalikult palju uurida sihtkoha kohta ja mitte ainult, et kuhu minna tasuks vaid seda, kus ma ööbin. Enamasti ma vaatan googles mapsist oma asukohta (kui saab siis street viewiga ka), et kus täpselt majutus asub, mis suunas jääb rand/kesklinn, mis on mõned lähemal asuvad (toidu)kohad (sellest on pärast väga palju abi orienteerimusel!) jmt. Lisaks uurin kohalikke autorendi hindu ja kogemusi (et üle ei maksaks ja kust võtta tasuks), konservatiivsemasse riiki reisides nagu Maroko siis kohalikud tavad ja sobilik riietus. Kas kraanivett võib juua, mis on kohalik hinnaklass (nt toidul ehk mis summasid reisikuludeks arvestada).

Kohalikud kauplemisvõtted ja tingimised on minu arvates kasulike endale selgeks teha, eriti näiteks autorentidel näiteks kuvatakse väljas üks hind, aga siis hakkad lisade eest maksma või vastupidi, et antakse lihtsalt (logu) auto kätte ja siis pärast aetakse pisivigasid klientide kaela - näiteks suitsukoni augud istmekattes mittesuitsetajatel, et ei peaks tagatisraha tagasi andma või saab krediitkaardilt lisaks võtta. Seejuures on kõige lihtsam kui autorendi raha on sulas olemas - üldiselt tullakse vastu parema hinnaga (eks nad sahkerdavad) ja ei küsita ka krediitkaardi andmeid, tasub võttagi kohe kõik hinnas autorent (mis katab avariid, vigastused, vargused jmt) ja pärast annad võtmed üle ja kogu mure.

Ning et reisist maksimum võtta teen enamasti ka eeltööd ikkagi kohalikke vaatamisväärsuste kohta, et paika panna kuhu minna ja millest ma kindlasti ilma ei tahaks jääda. Samuti proovin google mapsiga enam vähem paika panna ka "päevaplaanid" ehk, mis päeval umbes mida teha ja kuhu kanti avastama minna. Näiteks nädalase reisi puhul kui vahemaad on umbes 600km siis see tähendaks, et oleks ka aega avastada läheb pea kaks päeva siiski sisuliselt vaid autosõidu alla ning millegi arvelt tuleb kompromisse teha. Näiteks reisipaketide reisides kuigi majutuse eest on makstud siis näiteks bookinguga kaudu võib saada teises linnas 30-50€ ööks toa/korteri kahele, mis on kasulikum kulutus kui proovida ühe-kahe päevaga pikka maad maha sõita.





Eelmisi reisiteemalisi postitusi nippe saad lugeda siit:


5 kommentaari

  1. Jaa jaa!!! Ma ka planeerin reisi, ja mitte ainult endale, vaid kogu grupile. Mul on ka nimekiri, mis on kloon eelmiste sarnaste reiside omast. Seal on kõik alates lumelabidast ja kompassist kuni kempsupaberini. Koos sellega, kes vastutab ja kui mitu grammi mingi asi kaalub.

    Kõige raskem asi on minu jaoks transpordi valik. Ma olen istunud tont teab mitu õhtut kaardi ja interneti taga, et omavahel kokku ajada kombinatsioonid laeva-, lennuki-, rongi- ja bussiplaanidest, autorendi hindadest, isikliku autoga liikumisest, selle kõige ajakulust ja hinnast. Lennuk on mugav ja kiire asi, aga kui see jõuab kohale pärastlõunal ja järgmine rong päris sihtkohta läheb alles järgmisel hommikul, pole sest kiirusest suurt kasu.

    Head reisi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, seltskonnale on sellist reisi kokku panna on tõesti tunduvalt pingelisem - ükskõik kui hästi võib mõelda, et endal on kõik ette planeeritud ja välja mõeldud siis sellisel juhul ei tea kunagi kui keegi näiteks avastab lennujaamas, et passi pole, pass ei kehti või näiteks jäädakse reisil haigeks jne. Või isegi nt eesti sisel grupireisil ikka võib leiduda neid, kes suudavad üllatada nt, et tulevad plätadega rabamatkale või ei võeta näiteks telkigi kaasa... Selliste asjade puhul ei aita ükski etteplaneerimine või nimekiri. See on üks suur asi, miks ma eelistan reisida omapäi (/kaaslasega), sest siis ei pea arvestama teiste ja teiste soovidega (et kaua kuskil olla, kus käia, mida vaadata jne). Autorent on kallim küll, aga kokkuvõttes mulle tundub, et närvikulu on vähem (kui just ei sõida katastroofilise liiklusega paigas).

      Transpordi osas meil ongi endal ka dilemma - st rendiauto võtame kindlasti kuna annab tunduvalt suurema vabaduse - eelkõige just käia ja näha. Ma vist läheks hulluks kui ma välisreisil peaksin bussidest sõltuma - et kaua kusagil täpselt aega käia on, kella pealt umbes sööma minna ja vaatamisväärsusi vaadata, et edasi liikuda või tagasi minna. Või kõige hullem jah kui kellaajaliselt veel mitut transpordiliiku vahetada (nt bussiga vaja praamile jõuda, mis kella peale väljub jne). Aga eks seltskonnaga käimisel ole ka omad võlud :) Jaksu planeerimisel!

      Kustuta
  2. Aitäh. Mul on kõik ammu paigas õnneks.

    Ühistransport on kohati väga hea variant. Ma olen mitu korda Põhja-Skandinaaviasse rongiga sõitnud, super mugav on. Ainult et kupee tuleb võtta :) Euroopa sees kohati sama - autoga istud ummikutes, raudtee on kiire ja täpne.

    VastaKustuta
  3. Appi, ma pole kunagi selle peale mõelnud miski pärast, et kellelegi varuvõtit jätta, aga meil oli küll juhus, kus kortermajas u 12h öösel kellelgi (õnneks madalamal korrusel, meil tuppa ei kostnud küll, aga koridoris oli kuulda) suitsuandur lõugas. Kontrolliti vist lihtsalt aknast, et toas ei põlenud ja aeti vigase anduri süüks, korteriomaniku numbri küll leidsime, aga ei vastanud. Keegi ust maha lõhkuma ei hakanud kuni polnud näha, et suitsu tuleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen ka taolist ligi kuulnud, aga siis vist väidetavalt oli kauem lõuganud - ma ei kujuta ette ka, mis juhul tegelikult on reaalset alust uks lahti murda, et sisse pääseda ja mis siis edasi tehakse - kas jäetaksegi uks lukust lahti?! Endal on küll kokkupuuteid, kus torudega probleem ja tekib veeuputus, õnneks oleme alati (nagu seda tihti juhtunud) siiski samal ajal linnas olnud, et reageerida, kuid ma ei kujuta ette kui olekski nädal eemal ja võtmeid pole jäetud. Terveks nädalaks näiteks ei saa ju püstakul vett välja võtta korteris kuni omanik tuleb. Ja kui uks lahti muugitakse siis ega keegi ju asenduslukku ei paneks (võib seda üldse teha kui omanikku kätte ei saa?). Õnneks meil oleks samas linnas piisavalt sugulasi-tuttavaid kellele siis edasiis juhiseid jätta. Aga kokkuvõttes - varuvõti päästab sellisel juhul vägagi ja säästab närve! :)

      Sellega seoses - pikemaks ajaks minema minnes on ka tagelikult tark veekraanid (nt pesumasinal) kinni keerata, boiler vooluvõrgust välja võtta jmt.

      Kustuta