Ei olnud ma veel Kreeta reisist korralikult töölainelelegi jõudnud kui avanes võimalus tööasjus kolmeks päevaks Pariisi minna. Kuidas olekski võimalik sellisele pakkumisele ei öelda!?

Kuna reis kestis ka vaid kolm päeva, millest kaks olid rohkem ja vähem töiseid siis väga palju ei ole hetkel ka kirjutada, kahjuks. Aga muljetada on ikkagi.



Esiteks algas lend (Finnair) Tartust ümberistumisega Helsingis ja tagasi samuti. Pariisis maandusime Charles de Gaulle lennujaamas. Kogu reisi kohta oskan öelda vaid seda, et nutitelefoniga reisime on tõsine luksus ja google maps on ikkagi täiesti asendamatu. Kui alguses oli ikka natuke hirm rongi-metroo-bussiliinide ja ümberistumiste ees siis piisas vaid google mapsi sihtkoht sisestada ja vaadata endale parim variant ning peatus üle otsida. Mapsis on näha mitu peatust sõita ja/või jäta lihtsalt meelde peatus, kus maha minna. Kogu liiniliiklus on väga arusaadavalt ja selgelt ülesehitatud ehk ei eksinud me ära kordagi ega ei tekkinud ka paanikat. Ka siis kui metroos tuled kustusid ja metroo jäi lukustatud ustega seisma, prantsuse keeles kostuvast teadaandest aru ei saanud, aga kuna kohalikud ei teinud teist nägugi siis ei tekkinud ka endal ärevust või närvi. Ka jalutades piisas tihti kui enam vähem õige suund teada oli ja sinna suunas kõndima hakata, vahepeal vaid kontrollisime, et oleme ikka endiselt õiges suunas. Eestlase jaoks muidugi on vaid võõras see kiirustamine (mida kohtasime peamiselt vaid hommikutundidel), kus kõik robotlikult ja kiiresti kõndisid ja lihtne oli kellelegi jalgu jääda. Kõik teadsid täpselt kuhu minna, kõigil olid alati piletid varakult valmis jne.

Kõik, prantslased ja teised, keda kohtasime ja suhtlema juhtusime olid ülisõbralikud. Lennujaamas, poodides, söögikohtades jne ei olnud kordagi probleeme inglise keeles suhtlemisega (nagu tihti armastatakse öelda, et nad muud peale prantsuse keele ei tunnista), kuid ilmselt seal tuleb ka vahe Pariisil või mõnes väiksemas kohas olekuga. Samuti ei käinud ma seal öösel ringi ja ma isegi ei oska öelda, et "millised" linnajaos ööbisin (Rue de Rennes) tänaval, kuid kordagi ei kogenud hirmutunnet, et peaks kartma. Öösel ringi ei kolanud, kuid õhtusel ajal (nii 19-21) küll, kui juba hämar oli, aga kuna olime suurel tänaval, kus oli nii palju poode, kohvikuid, bussipeatusi, inimesi - siis seal vähemalt oli küll turvaline tunne.



Minu arust on reisides a-l-a-t-i nii, et tükike südant jääb maha, kuid samas midagi teistsugust poeb hinge. Ma olen vist kõikjal suutnud leida midagi nii positiivset ja emotsioonitekitavad, et ohh, siin ma võiks elada küll. Kuigi palju räägitakse Pariisi suurlinnaelust ja ka Pariisi-sündroomist, siis minu jaoks oli see kuidagi ikka romantiline. Need hooned, skulptuurid, need vaateaknad, keskused, jõulukaunistused, kohvikud, šokolaadiärid, makroonid, metrood, pargid, vaatamisväärsused...

Kes veel vaid käsipagasiga Finnairiga läbi Charles de Gaulle lendab siis ärge panuseid lennujaamas ostlemise peale küll tehke. Hea, et ma siiski miskid suveniirid ja nänni ka varem ära ostsin, aga plaanisin tunduvalt rohkem lennujaamast osta ja eeldasin, et valik on parem. Tegelikkuses oli vähemalt 2D terminalis, kust väljub Finnair, vaid kaks poekest - üks siis r-kioski stiilis (tehnika, ajalehed, komm) ja teine väga pisike poeke, kus oli natuke kosmeetikat, lõhnu, komme ja alkoholi. Üks riiete pood oli VIST ka ja paar saiaputkat, kuid jah, teistes terminalides peaks paar poekest rohkem olema.



Poodidest rääkides siis Lafayette oli küll täiesti teistmoodi ja kogemust väärt, nagu ikka filmides näed. Palju erinevad high end brände, riided ja kosmeetika jmt, ning keskuse enda välimus, uksehoidjad, personal, (jõulu)kaunistused... Ahjaa, novembrialguses oli juba väga palju saada jõuluteemalisi kaupu, poed ja ka vaateaknad olid jõuluteemaliselt kaunistatud.
Kes tahab pigem shopata siis Les Halles (kuhu sattusin suht juhuslikult plaaniga ühest maaallaminevast trepsit alla minna, sest siis kusagil peaks rongipeatus olema), kus oli vääääga palju poode sh kiirmoodi.

Kindlasti tahan tagasi minna nii, et oleks natuke rohkem aega ja natuke ilusamad ilmad. Esimesel päeval oli 18 kraadi ja oli ikka väga palav, kuid õhtuks siiski läks jahedaks. Teisel päeval oli juba tunduvalt jahedam ja pilvisem ja viimasel päeval juba jahe ja vihmane. Umbes nagu meie september, mitte külm, aga jahe ja kõhe. Kuid arhitektuur ja vaateaknad on sellised, et käiks ja ahhetaks ja ohhetaks veel.

Ja kui ma varem mõtlesin, et kui kuskile minna siis ikka nii, et umbes vähemalt seitse päeva peaks reisipikkuseks olema, siis nüüd tundus küll, et nö linnapuhkuseks oleks kolm päeva ka täiesti piisav. Eriti kuna seekord oli ringikäimiseks aega pigem minimaalselt.