Kreeta - ideaalne reisisihtkoht

Kui Kreetal olime siis mul peas jooksis läbi niiii palju erinevaid plusse, miks näiteks Kreeta sobib ideaalselt puhkuseks sellisele inimesele, kes natuke kardab puhkusereisile minna. Olgu siis põhjuseks esimest korda minek, hirm teise keelekeskkonna vmt eest. Ning kindlasti kehtib see ilmselt ka suurema osa Kreeka ja muude Kreeka saarte kohta.



Me käisime nüüd hooaja lõpus (oktoobri keskpaik) ja saime teisel päeval hommikul nii padukat, kus saime läbimärjaks kui ideaalselt pilvedeta rannailma nii, et sellega ajaga kui ma salatit sõin oli juba lühkarite rant õrnalt jalale päevitanud. Mida aga märkasime oli see, et mitte ükski koht ega linn ei olnud teisele sarnane. Ma valisin Stalida ja olin selle kohaga väga rahul - üks suur pikk peatänav, kus olid iga päev kõik kohad lahti ja kõiki oli palju (selle võrra ka hinnad soodsamad). Valida sai toidupoodide, suveniiripoodide, kohalike toodangute ja restoranide-kohvikute jmt vahel. Samas aga näiteks kui liikusime teistes kuurortlinnades, siis isegi kõrval Malias, olid juba mitmed poed-restoranid kinni ja kohati oli hästi palju lagunenud maju. Näiteks Chanias müüdi samu asju, mis Stalidas umbes 2x ja rohkemgi kallimalt.

Tuleb mõelda, mida reisilt tahetakse ja tehakse sihtkohta ja hotelli kohta eeltööd. Meil oli oluline, et oleks koht, kus ööbida (meil oli pisike kööginurk, kus siis kasutasime külmkapi ja veekeetja võimalust, sõime peamiselt väljas). Väga palju oli väga ilusaid ja suuri hotelle, resorte ja lausa "külakesi", kus olid näiteks basseinid ja liuveetorud jmt, kuid, mis asusid melust väga kaugel. Ehk puhata ja päevitada saab, lapsel on lõbus, aga kui rendiauto võimalust võtta polegi siis oledki natukene "lõksus", kui lähedal ongi üks ülehinnatud suveniiripoeke ja ehk üks söögikoht.



Keel
Ükskõik, kus Kreeta otsas me ei jäänud kordagi inglise keelega hätta. Kõik keda kohtasime rääkisid inglise keelt, Irekleio, Chania, Stalida, Agios Nikolaus, Ierapetra, söögikohtades pisikeste teede peal mägedes ja väikestes poekestes. Lisaks kõikjal (no kõikjal) on sildid inglise keeles olemas, alustades lennujaamast, linnades kohad, tihti ka poodide nimed ja viidad, teesildid, tänavanimed, menüüd jmt. Lisaks, kes ise tunneb, et jääb näiteks inglise keelega hätta siis väga paljudes kohtades räägitakse järgmise keelena saksa või vene keelt, tihti on ka menüüd neis keeltes olemas.

Inimesed
Mitte kordagi ei tundnud me, et oleksime üleliigsed, tüütud või mittesoovitud vmt. Kõik olid sõbralikud, rõõmsad, naeratavad, väga palju küsiti lihtsalt tänaval liikudes, et kas kõik on korras, kust me pärit oleme, sooviti ilusat reisi ja puhkust jne. Mis minu jaoks võõras oli see, et teretad ka siis kui sama inimest päevas mitmendat korda näed, algselt oli harjumatu, aga juba päevaga olin siis mina, kes suure naeratusega esimesena tere ütles. Mitmetes kohtades toodi meile veel lauda tasuta asju - magustoite või puuvilju ja seda ka nii pärast tasumist  (et tahtsime teile veel puuvilju tuua, et kas on natukene aega) kui ka enne tasumist ja tasume ajal, et see on Teile maja poolt. Mis veel paneks end rohkem teretulnuna tundma?!

Turvalisus
See võis olla natukene kunstlik ja kindlasti Chanias ja Irakleios on asi natuke teine, kuid ma ei tundnud kordagi end mitte turvaliselt. Vähemalt päevaaeg oli julge ja ka õhtuti ei olnud kõhedam (vähemalt põhitänavatel liikuda). Ei olnud kordagi probleem käia ringi seljakotiga, kaamera või telefon käes, panna need restoranis enda kõrvale lihtsalt laua peale või jätta rannas lamamistoolidele. Nii palju kui olengi aru saanud siis kohalik ei varasta, pigem olevatki see rohkem probleemiks vaid suurlinnas, kuni mõnel (purjus) turistil raha otsa saavat ja varastavat (seda oli mainitud kusagilt avalikus statistikas).

Ajavahe
Õigemini selle puudumine. Kreetas on kell täpselt sama, mis Eestis. Ehk lend ja reis ei aja kuidagi rütmi segamini ega ei ole ka küsimusi, et kas väljumine on antud kohaliku aja järgi jmt.

Raha
Kreetal kehtib euro. Ehk ei pea kuidagi peas hakkama summasid ümber arvutama või raha vahetama. Hea ja lihtne. Eriti restoranides ja poodides käies.

Hinnad
Hinnad restoranides ja poodides on suures osas samad, mis meil. Mõni asi odavam, mõni kallim. ala kuuene pakk 1,5 l vett maksis umbes 1,50€, restoranides jäid salatid tihti 5-8€ vahele, sooja toidu sai kätte 7-12€ vahemikus, eelroad umbes 5€, pita gyros 2,50-4€. Erinevad suuremad praed ja mixed plated (nt erinevad mereannid koos, kas ühele või kahele) maksid rohkem. Näiteks 0,5 l majaveini sai kätte 3-6€, õlu maksis 2-4€. Pea kõikjal oli erinevaid pakkumisi (ala 15€ eest saad kaks shotti, kaks longdrinki ja vesipiibu vmt). Hinnavahet polnud erinevates kohtades tunda, keskmine hinnaklass tundus kõikjal sama, kas mägedes, kuurortlinnades, pealinnas (kesklinnas) jne.

Vesi ja toit
Kraanivesi oli joodav, poest oli samuti vett odav osta ja suurem osa toidust, mida restoranides pakuti oli väga sarnane sellele, mis meil pakutakse (näiteks samuti oli palju pitsasid, pastasid, lasanjet jmt). Kohaliku toidu poolest oli lihtsalt praadides liha ja valmistusviis asetud kohalikematega (nt gyros), kuid kõrval oli ikka sama näiteks kartul, tomat, kurk, kapsa-porgandisalat jne. Valikus oligi lisaks kohalikke toite näiteks mousaka või siis teistsugusem ja suurem mereannivalik (kalad, krevetid, kaheksajalad jmt). Portsud oli suured! Kindlasti soovitan proovida ka kohalikke pagariäride toodangud, kus müüakse imehäid juustupirukaid ja ka suhkruga sõõrikud oli imemaitsvad.



Kaardimaksed
Pea kõikjal, ka pisemates kohtades, oli olemas kaardimaksevõimalused ja meile tuttavad puutemaksed NFCga. Küll, aga võiks sularaha olemas olla, sest näiteks rannas toolide eest sai maksta vaid sularahas ja lisaks jootraha jätmiseks.

Internet
Seda ma küll algselt ei plaaninud mainida, samas osutus see meile vägagi kasulikuks. 95% ajast oli meil olemas väga hea internet, mägedes korra kadus ära, aga saime kogu aeg telefonis autoga sõites google mapsi navigeerimist kasutada. Autorendis saime ka paberil kaardi kaasa ning telefonis oli igaks juhuks ka alla laetud offlines kasutatav Kreeta kaart. Samuti saime jooksvalt igast vaatamisväärsusi googeldada ja otsida, lisaks teha marsruudimuutuseid jmt.

Reis reisikorraldajaga
Me käisime Novatoursiga, kuna ise lennupiletid+majutus osta oleks tulnud kallim. Lisaks novatoursiga (ja tez touriga) reisides teeb tšarterreise smartlynx, mis tähendas, et tegu otselennuga ning lennuaeg umbes 3h ja 50minutit. Kuna tegu ka otselennuga siis pagasi kadumamineku võimalus pisike. Lisaks hinnas 5kg käsipagas ja 15 kg äraantav pagas! Majutuseks valisime apartment tüüpi korteri ja peamiselt vaid ööbimise seal, liivarand oli maja taga ja meri meetrite kaugusel ja asusime kuurortlinnas, kus oli kõik käe ja jala juures. Kuid reis ei saakski enam lihtsam olla - lennujaamas oli novatoursi esindaja olemas, kes suunas väljas õige leti juurde, kust suunati edasi õigesse bussi, mis viis meid maja juurde. Samuti võeti meid maja eest viimasel päeval peale ja viidi lennujaama. Lihtne! Meile tähendas see ka seda, et ei pidanud rendiautot juba lennujaamast võtma ja nö poolikute päevade eest tasuma. Kui pole võimalik rendiautot võtta siis pakub erinevaid tuure ka novatours ise ja lisaks võimalik neid kohalikkest ekskursiooniputkadest osta.

Rendiauto ja maanteed ning liiklus
Rendiauto pakkujaid on pea iga nurga peal (me kasutasime Apex'it) ja rentimine on lihtne. Maksid sularahas rendiauto hinna + kindlustuse (kindlasti soovitan täiskindlustust võtta, mis katab kõik ja rohkem üllatusi pole) ja midagi rohkemat enam ei lisandu. Krediitkaarti ei lähe vaja, isegi andmeid ei küsitud, et ei pea pärast kartma, et hakatakse mingeid "tasusid" maha võtma. Kütuse hinnad oli küll kallimad kui Eestis, u 1,785€ unloaded 95, kuid tankisime umbes kaks paagitäit (vist lähem, ala 85€ eest) ja saime 5 päeva (autorent 125€) ringi sõita.

Oleneb, kus olla, aga oma kogemustel pigem soovitame võimalusel võtta kõige väiksem auto, kuna a) võttis ikka väga vähe kütust b) seal on kohati VÄGA kitsad teed, kus lihtsalt suurema autoga ei julgegi liikuda või lihtsalt ei mahugi Saare põhjaosa maantee, mis mööda mereranda kulgeb on väga ok, aga sattusime sellistele teedele, mis peaks justkui olema sõidetavad, aga kuhu ka meie lihtsalt otsustasime mitte trügida kuna olid kas väga halvas korras, väga-väga kitsad või järsud. Enamasti juhtusid need kõik kolm koos olema. Liiklus on samuti seal väga kaootiline ehk tihti pole aru saada, kust su rada läheb, liiklusmärgid on puude-pöösaste varjus peidus, rollerijuhid pendeldavad autode vahel, taksojuhid ületavad kiirust ja jalakäiad kõnnivad lihtsalt teepeal ees. Linnades sõitmine oli kohati seetõttu päris hull, küll aga oli mitmeid nii tasuta kui tasulisi parkimisvõimalusi. Heraklionis viisime auto südalinna parkimismajja, kus see pargiti meie eest ja anti pärast kätte, alustustasu oli ehk 5€ ja iga tunni eest lisandus 0,90€.

Lisaks peab arvestama ka seda, et kohati on käänulised ja tõusudega teed ehk ala 15km lõigu läbimine või võtta 2x rohkem aega kui meil. Lisaks vihmaste oludega on osadel teelõikudel veel teised kiirused (ala muidu 40, vihmaga 30 jne). Samuti on mitmeid kiiruskaameraid ja ka politsei oli teedel väljas ja võttis autosid maha. Näiteks meil oli Stalidast Chaniasse umbes 3h sõit (küll mööda kiirteed), kuid kuna tahtsime ka seal pool ringi kolada siis oligi mõtekas võtta bookingust Chaniasse tuba. Vanalinnas otse merekaldale saime sama päeval korteri hinnaga 35€.

Shoppamine
Nö shopata pole väga midagi, poed suures osas samad mis meil (Herakleios ja Chanias), valik ja hinnad samuti. Isegi lennujaamast ei leidnud miskit meelepärast. Küll aga näiteks mõlemas eelmainitud linnas on olemas Sephora (kus aga ei olnud valikus neid tooteid, mida otsisin). Seega ostsin kokku hoopis erinevaid kohalikke maiustusi, oliiviõli, karoobipulbrit (jaanikaun), kreeka kohvi, erinevaid (no palju) oliiviõli- ja kitsepiimaseepe, oliiviõli baasil näopuhastusõli ja näoõli, kingituseks rakit ja veine. Ning kohapeal nautisin suures valikus erinevaid äädikakrõpse (näiteks laysi prawn cocktailil oli rohkem äädikamaitset kui salt and vinegaril) ning valikus olid imehead gaasivaba fanta (nagu apelsinimahl!) ja sidrunifanta. Samuti mõned suveniirimagnetid, rinnamärgi ja võtmehoidja. Seega mõttega seal shopata väga ei tasu minna, vaid pigem tõesti jätta kotti ruumi kohalikkele asjadele.

Kus käia?
Iga koht on niiii erinev, aga soovitaks külastada nii Chaniat kui pealinna Irakleiot. Chanias käies soovitaks käia ka Balose rannas, ehk saab korraga käidud nii mägedes kui ka helesinises lagoonis (kõigepealt vaja autoga üles mägedesse sõita, siis umbes arvestada 30 min jalutuskäiguga mäest alla, üpriski ok ja lauge rada). Lisaks külastada Knossose paleed. Lastega käies on näiteks mitmeid veeparke, CretAquarium (kus oli ka meil lõbus), siis olid veel igast loomaparke (Amazonas park nt) ja dinosaurusepark (CretAquariumi juures). Aga kindlasti ka niisama ringi jalutada ja vaadata neid huvitavaid maju ja ilusaid aedu ja puid, vaadata kuidas oliivipuid, viinamarju, apelsini- ja laimipuid jne. Vihmase ilmaga tegime näiteks Happy Trainiga Stalida-Malia tuuri - paljudes suurtes kohtades oli võimalik teha, kas pisike rongituur või siis punase kahekordse bussiga linnatuur. Näiteks oktoobris oli meil ilm saare lõunakaldal (Ierapetra poole) palju ilusam, päikselisem ja soojem, sh ka vesi ja väiksema lainetusega.

Meile tunduski, et oli peamiselt paar võimalust ka a) olid mägedes b) olid rannas ja nägid mägesid ning põhimõtteliselt iga mäe taga on mägi. Ning see kui ootamatult võisime avastada, et paar pööret ja olimegi juba kõrgemal mägedes ning natukese aja pärast jälle madalal vee ääres. Ning kirikud on kõikjal ja need, mis mägedes tihti väga raskesti ligipääsetavad.

Kassid ja muud loomad
Midagi Kreetale väga iseloomulikku on see, et kõikjal on kassid. Mõned sõbralikumad kui teised, kes ei lase end ei turistidest ega koertest häirida. Võis ükskõik kui kindel olla, et pea ükskõik, kus olime siis igal pool oli neid üks või mitu, nii toidukohtades mägedes või lihtsalt hoovides. Nii kohalikud kui turistid toidavad neid. Tavaline oli see, et restoranis kui said söögi kätte siis tuli neid üks või mitu ja istusid sul viisakalt! laua juures ja vaatasid silma. Nad hoidsid ise distantsi ja ükski pealetükkiv ei olnud, armsad noh. Mitte, aga nii armas, mis kõige selle juurde kuulus oli see, et autoteedel oli ka hunnik kassilaipu, mis tegi väga kurvaks, kuna ka kodus oli meid ju oma kiisu ootamas (kes 100% tubane). Küll aga oli nii mitmeski kohas võimalik teha kasside heaks annetusi! Tegelikult olid seal ka mitmed kodutud? koerad, kes ka lihtsalt pikutasid tänavatel või randades. Inimestest hoidsid võrdlemisi eemal ja ennast teistest segada ei lasknud. Nägin Irakleios nii üht naist, kes koerale burgerit(vist?) pakkus ja rannas üht meest, kes koerale vett - mõlemad keeldusid ja läksid sellest minema. Seega vähemalt on loodetavasti neil kõhud täis.




1 kommentaar

  1. Suudan relatida sest käisime samuti seal eelmisel suvel ja sõitsime rendi autoga ja O M F G mis liikus ja tänavad seal olid :D

    VastaKustuta