Piirissaare laevareis

Antud postitus suures osas sündis ja sai teoks tänu Kingitus.ee leheküljele, kes pakkusid mulle võimalust saada krediiti ja valida midagi endale 50€ väärtuses omal valikul. See tegelikult juhtus juba tükk aega tagasi ja ka ise nägin teiste blogis antud koostööd ja seda kuidas käidi näiteks restodes jmt. Ma otsustasin kohe alguses, et ma seda võimalust päris niisama tuulde ei viska, vaid tahan ikka elamust. Mul jäid tegelikult päris mitmed asjad silma (näiteks ratsaretk), kuid Piirissaare laevakruiis võitis mu südame. Vesi metsikult tõmbab minu poole ja kuna oli ka suvi tulemas ja tegelikult on väga ammu pidanud plaani, midagi taolist ette võtta siis oli otsus kerge tulema. See käik käimata poleks jäänud, aga võimalik, et ehk poleks toimunud ka nii ruttu. Kuna aga esimene reis Piirissaarele toimuski alles 17.06 siis ühest küljest oli aega planeerida antud päev vabaks, teisest küljest oli no niiii kaua oodata (üle kuu?) ning sellisel juhul on alati hirm, et ei tea kuidas ilmaga veab jmt.




Igatahes kruiis kestab ~12 h ehk 9.30 väljus Tartus ja me jõudsime ~20.50 tagasi (eeldatav saabumisaeg oligi 21.00 ja ühe otsa laevasõiduks on arvestatud 4-4,5 h). Piirissaarele jõudsime minutid enne kaht ja väljusime minutid pärast nelja. Sinna sõitsime laevaga Alfa, kus all on laudadega istumiskohad (umbes 6 neljast lauda, aga mahub rohkem) ja ülesse mahtus ka u paarkümmend inimest istuma.





Kõige rohkem selle reisi juures meeldiski mulle laevasõit, kõige ägedam oli see, et kuna ma olen just kõige rohkem emajõe ääres kalal käinud siis äge oli veepealt sõites kõik need kalakohad üles leida ja kaaslasele näidata. Samuti on mööda jõge sõites ikka niiiiii palju rohkem vaadata kuid laevaga näiteks Soome sõites. Kalamehed, linnud, majad, liblikad, teised paadid, loodus jmt. Ma olin kogu aja suht elevil nagu väike laps. Minu jaoks oli muidugi naljakas ka see, et kohad kuhu teadsin, et autoga läheb ala 20 läks laevaga pea tund ja 40 minutit autosõitu oli miski ca tund ja viisteist minutit laevasõitu või natuke rohkemgi.

Meie istusime all ja kõige taga (kuigi läksime ca 30min varem kohale, olid üleval juba kõik kohad võetud). Ütleks nii, et taga akna all oli hea istuda, kuna sain välja vaadata nii tagumisest kui külje aknast, aga tagumisel pingil oli mootorimüra ikka mitu korda tugevam kui mujal. Samas näiteks taga ei olnud pea üldse mingit kõikumist tunda, üleval tekil õõtsus tsut rohkem, aga mitte märgatavalt, aga oli tunduvalt vaiksem. Arvestama peab seda, et laevale võetakse vist umbes 51 inimest ja istutaksegi all ja üleval. Kui vihma juhtub sadama siis päris nii pole, et kõik mahuksid mõnusalt alla istuma, kuid kui kolmekesi reas ilmselt istuda siis paduka korral vast mahuks ka kõik alla ära.

Meil ilmaga võrdlemisi vedas, et kuigi pea kuu aega lubas selleks päevaks lauspäikest ja 26 kraadi, siis tegelikult oli terve päev põhimõtteliselt lauspilves ja 23 kraadi. Piirissaarel nägime päikest ka. Vedas vähemalt selle poolest, et vihma ei sadanud. Samas ilm oli umbe ja soe, kuigi päris mitmed, kes üleval istusid käisid võtsid endale siiski pleede peale (laevas olemas) või proovisid alla kohti leida. Kuid kuna inimeste arv laevas on pigem suur siis oli ikka see, et keegi pidi konditsioneeri all istuma (puhkus peale ja nii taheti temp kõrgemaks panna) kui keegi istus tagumise akende ees ja tuul puhkus ja aknad tõmmati kinni siis läks tegelikult seal all päris lämbeks. Seega näiteks tark on igaks juhuks ka vihmakeep kotti kaasa visata.

Minnes natuke lainetas, eriti Peipsi peal ja viskas vahepeal laineid pea aknani välja, aga tagasitulles oli korra Peipsi pea täiesti peegelsile või meenutas natukene voolavat elavhõbedat.




Ahjaa, laevas on olemas ka kaks vetsu ja kohvik, nägin nii palju, et inimesed ostsid teed ja kohvi ning müügil ripppusid 7days saiakesed ja krõpsud ja jäätist sai ka osta, kas ka muud ei oska öelda. Piirissaarel endal pood pandi kinni kell 13 ehk enne kui meie jõudsime, kuid sadamas (on ka wc) sai osta nii jäätist kui vett. Ehk söök on siiski igati targem endal kaasa võtta ja kes saavad alla istuma, siis saab ka ilusti laua taga süüa.

Piirissaare enda koha pealt siis koht on ilus, aga mandril vanausuliste piirkonnas saab suurema elamuse. Saare saigi umbes 1,5h läbi käidud ja vaadata sai kirikut ja käia näiteks vanausuliste muuseumis. Otseselt sellist vaatamisväärsust ei olnud ja kohati oli mul vähemalt ebamugav tunne, et näiteks kaardil näidatud "huvitav tänav" põhimõtteliselt tundus lõppevat kellegi hoovis. Ma ei oskagi seda tunnet öelda, mis mul tekkis, justkui roniks sinna kuhu pole vajadust, et kuigi on tänavad ja majad siis nagu käiksidki ja vaataksid seal kohalikke inimesi ja segad nende igapäevatoimetusi (kuigi eks suures osas nii oligi). Teiste kogemustest lugedes toodi välja, et saab ka kohalikelt suitsukala ja sibulat osta, aga mulle näiteks ühtegi sellist kohta silma ei jäänud - ala, et oleks kasvõi aia peal silt. Seega vene keelt ei oska ka siis ei hakka ikkagi kellegi võõra juurde hoovi minema, et sul suitsuahi suitseb, et kas tahab müüa (ilmselt nad müüksidki, aga minu jaoks on see ebaviisakas ja ebamugav). Huvitav oli minu jaoks see, et ma ei näinud ühtegi kana, kukke, lehma, lammast, kitse, kassi - vaid kaht koera, kes olid ühel inimesel aias (yorki ja spanjel, aga pole kindel, et needki koerad "kohalikud" olid :D).

Kuid sadamas võttis meid vastu üks piraadilaev.




 Muuseumisse hüppasime ka sisse, aga seal oli nii palju inimesi korraga koos, et ringi vaatama ei mahtunud - oleks pidanud ehk esimesena just muuseumisse minema siis mujale, kuna üks hetk hakkas väljumise kellaaeg ka peale suruma. Muuseumis tundus ka midagi kodukohviku? taolist olevat, kuna aias olid mitmed lauad-toolid kaetud, kus olid siis nõud peal - ehk tundus, et miski seltskond oli seal ka suitsukala söönud. Et põhimõtteliselt kui suurema seltskonnaga minna siis ilmselt saaks seal ka kokkuleppel süüa. Saarel oli isegi üks hostel olemas, seina peal vähemalt oli, aga kas ka tegutseb pole kindel.



Ehk Piirisaar Piirissaareks, aga laevasõit oli lihtsalt niii mõnus elamus omaette. Emajõgi ja Peipsi on ikka nii kaunid ja selline aja mahavõtt on lihtsalt super. Et soovitan kindlasti varem kohale minna ja kui all istuma soovite siis kohad akna alla võtta. Laeva keskel istudes küll näed aknast välja, aga akna all on ikka teine asi. Ma terve sõidu lihtsalt vaatasin välja (vahepeal käisime üleval õues ka vaatamas ja pildistamas), aga see mootorimüra, vesi ja lained olid kohati nii rahustavad ja uinutavad, et lihtsalt tuligi uni peale. Eks ka see lämbe õhk mängis oma rolli, aga tagasiteel umbes pooled, kes all istusid magasid mingi hetk.

Kes läheb ka seltskonnaga või lastega siis laevas oli ka mingi valik mänge, aga all istudes saab laua taga väga edukalt mängida või näiteks joonistada, et tasub küll ka endale lauamänge või kaarte kaasa võtta.

Omale saate reisi broneerida näiteks setoline.ee lehel või osta omale/kinkida edasi kingitus.ee lehelt. See suvi toimuvad vaid mõned Piirissaare reisid algusega Tartust ja suve lõpu poolsetele on veel vabu kohti ka ilusti saada. Kuid kellele Piirisaar huvi pakub siis sinna sõidab ka parvlaev Koidula, et saab ka näiteks auto sadamasse jätta ja rattaga üle piiri minna saart uudistama.



Tulevikku tahan aga plaani võtta, kas romantika- või linnuretke Emajõel ehk midagi õhtusel päikeseloojangu ajal. Praegu oligi kogu elamus rohkem see, mida ise läbi elad kui see, mis piltidele jääb ja mida piltidel võimalik edasi anda. Kuna olime natuke all lõksus (ala kõrval magati ei saanud minna kogu aeg üles pildistama kui tahaks) ja ilm oli kohati hästi pilves siis kuidagi plässid jäid pildid, et ala puud jõe ääres :D Tahaks niiiiväga minna jõele, kas siis päikesetõusu või loojangu ajal ja näiteks uduga - sellised hommikud olid kalakäikude ajast tõsised lemmikud. Tundub, et tuleb paat rentida... ning ka seepärast, et päris mitmed head kalakohad jäid silma ;)

5 kommentaari

  1. Kas lapsega oleks mõtet seda reisi ette võtta?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma arvan, et see väga palju oleneb lapsest ja vanusest, meie reisil oli vist noorim kaasas ca 8-10 aastane.
      Kui selline paadi-laeva ja jõehuvi on olemas ja laps jaksab pm 12h päeva kaasa teha (sh siis 4-4,5h jutti istuda) siis miks mitte, saarel saab vahepeal end liigutada ja ringi joosta, pm saab ka laevas jalutada ja sirutada. Ning koos saab ka mänge mängida, ei ole päris nii nagu bussisõit, kus kedagi häirib lõbusam või jutukam seltskond. (Tegelikult kui meenutan siis all pigem just räägiti juttu, üleval korrusel kui käisime olid kõik pigem vaiksed). Vetsud on ka olemas ja keegi ei keela ka laevas uinakut teha, seega usun, et sobib küll :) Saarel ei ole väga pikalt ringi ka jalutada ja võimalik, et isegi väike ratas mahuks lapsele laeva kaasa võtta. Samas kui nüüd mõtlen, et seda vaba ruumi just üleliia polnud, et näiteks väiksemale lapsele kokkuklapitav jalutuskäru mahuks, aga vankriga vist läheks kitsaks.

      Kustuta
  2. Lapsega käige Emajõel lodjaga sõitmas. Me just käisime ja kõigile hullult meeldis. Start on Suursoo külastuskeskusest. Kust neid leida või broneerida - ei tea.

    Ma ise olen Piirissaarel käinud ainult süstaga, Tartust, ja see võttis kolm päeva :) See-eest ööbisime saarel ja saime kala ja aega ringi vahtida oli väga palju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lodi on jah mõnus ja ilmselt kasvõi katsetamiseks natuke parem (lühem sõit)ja päris mitmed sõidud algavad Tartust ka https://lodi.ee/ Aga Lodi oma olemusel ilmselt on lapsele tunduvalt ägedam elamus küll.

      Kuidas Teil muidu nö turismikohana mulje jäi? Suhtlesite kohalikkega ka?

      Ma pigem ehk läheks ka kuskile rannaäärde telgiga tagasi puhkama, reisina oli Piirissaare uus ja huvitav küll, aga keda nö vanausuliste elupaigad ja eluolud huvitavad siis mandril on minu arust "huvitavam". Piirissaarel need majad ja hoovid olid täiesti tavaliselt ja võrdlemisi pisikeste aedadega ehk tekkis tunne umbes sama kui mingi grupp inimesi tuleks maal minu hoovi taha ja vaataks kuidas siis "külainimesed" elavad. Ega seal saarel ilmselt turist ongi pigem igapäevaelu häiriv kui see, et turist on oodatud ja "toob raha sisse", sest tegelikult mõned sildid kellelegi üles ja oleks ilmselt korralikult ka kala ja sibulat kaasa ostetud, kuid ilmselt ei peeta seda vajalikuks?

      Tervele saarele ringi peal ei jõudnud teha, hoovides olid küll sibulapeenrad ja mitmelgi majal suitsuahjus tossasid, aga ei ole nö vaatamisväärsus. Loodus jmt see eest oli ilus, hea vaikne rahulik kuhu tõesti minna kärast eemale olema. Mis mulle tegelikult meeldis oli see, et päris mitu ehitust oli pooleli ja lapsi oli ka näha ringi jooksmas (ei tea muidugi, kas kohalikud, mõned ilmselt olid - vähamalt nö poolegi kohaga kui talviti seal ei ela - kooli sealt vist polnud enam?!).

      Kustuta
  3. Piirissaart ei oska ma turismi sihtkohaks küll pidada. See on lihtsalt asustatud saar veidras kohas. Kui Eesti huvitab, siis võib sellised nurgatagused ometigi ära näha. Enne kui nad päris välja surevad. (Sest suremisest ei päästa neid vist miski.)

    VastaKustuta