Raha säästmine-kulude planeerimine

by - teisipäev, september 05, 2017

Esiteks - kõige esimene asi, millest ma alustasin oli see, et lõin endale eraldi arveldusarve, mis oleks ilma kaardita. Alguses küll selle eesmärgiga, et sinna ainuüksi raha koguda, kuid nüüd on see saanud tunduvalt rohkem kasutamist. Vahepeal tundub, et peaks ka kolmanda arve looma (kuhu ainult koguks - mul on ka hoius olnud, kuigi need intressid on maru väikesed ja mulle meeldib see, et saan vajadusel raha koheselt kasutada).

Igatahes eraldi arve pluss on see, et ma olen mõttes ka oma palga ära jaotanud, mis kulub enam-vähem nädalas (põhimõtteliselt siis toiduraha) ja ükskõik, mis kulutusi ma teen arvestan sellega, et nädala raha peaks vähemalt 50€ arvele jääma. Kuna tegu on ühest küljest ka säästu arvega siis on seal olenevalt ajast ka natukene väiksem või suurem baas, mida ma siis igakuiste kulude sisse üldsegi ei arvesta.

Igatahes palgapäeval maksan ära vajalikud maksud ja kaardiga põhi arvel hoiangi nt nädala raha ala 50€. Miks see hea on? Nii kui ma tahan teha suuremat või kallimat ostu (mis ei ole planeeritud) ei saa ma seda emotsiooni pealt teha - kõigepealt on mul vaja raha kaardiga arvele kanda (netipangas makstes, kui just pole nn krediitkaardi makse, saan ka kaardita arvelt maksta). Ehk iga suurema kulutusega tekib mul selline väike puhveraeg, et mõelda, et kas ja kui väga ma antud kulutust teha tahan. Teiseks - olen ma iga kord sunnitud ka tõtt vaatama oma kontoarvega - ehk mul ei teki kunagi probleemi, et ma ei tea kui palju mul arvel raha on. Koheselt kui ma kannan teiselt arvelt põhiarvele raha näen ma kuidas summa väheneb - mis võib nii mõnelgi juhul panna mõtlema, et kas mul on ikka seda vaja.


Minu puhul tuleb mängu Swedbank telefoni app, mis kõik selle just metsikult mugavaks teeb. Appis saab oma kontode vahel raha liigutada tasuta, sisse logimata ning ühtegi parooli vmt küsimata. Ehk valin summa ja selle kust kontolt kuhu raha kantakse - ning raha on üle alla minuti. 

Mida, aga tasub silmas pidada on see, et nii saab raha üle kanda ikkagi ainult netipangast (mitte nt sularaha automaadist). Kuna olin korra Lätis nii, et tahtsin midagi osta, aga midagi oli tol hetkel seadetes valesti ehk olin läti poolel ilma netita (wifit ka läheduses polnud) ja nii ma olingi oma põhikontol rahata. Seekord olin targem (kuigi tean, et nett töötab) kandsin reisiks ikkagi natuke suurema koguse kaardiga arvele. Parem karta kui kahetseda.


Ma ei ole kusagil küll kirjalikult endale rahalisi plaane teinud, aga iga kuu arvutan välja:
a) baas alla mille teisel arvel olevat raha ei lase (välja arvatud siis erandolukorrad)

b) maksed, mis kindlasti tuleb teha
c) arvutan välja pm söögiraha nädalate kohta, mida mingiteks muudeks ostudeks ei kasuta
d) mis summa kõrvale tahan panna (kui panen)
e) kas tean, et ees on mingeid suuremaid oste või kulutusi
ja f) ongi vaba raha - ehk mille ulatuses võin endale lubada, mida tahan KUI tahan. Oleneb kuu eesmärkidest. Sinna alla võib minna vabalt näiteks kütusekulu, mõni üritus, väljas söömine, mõni riideese, kosmeetika vmt.

Minu jaoks see toimib väga hästi. Kuigi viimased kuud on igasuguste erinevate ootamatute (ja kohati ootamatult suuremate) kuludega, sealhulgas reis, ka baasrahasse natuke suurema augu söönud, tunnen, et minu jaoks hetkel just nii on väga hästi toiminud. 

Raha säästmise osas ma vist kliendikaartidest jmt väga ei räägi - minu jaoks ei mängi nad olulist rolli. Jah, mul on nad olemas, midagi nad koguvad ja mingil määral saab soodsamalt. Aga samas kui nt kodupoeks on hetkel Selver, saan sealt nt mõned asjad partnerkaardiga soodsamalt ja mõned sendid kogunevad ka kaardile, siis tegelikult on hinnaklass vist nii mõnegi muu poega kõrgem ja see säästetav vahe minu arust ei ole tuntav. Vähemalt hetkel.


Kuid ikkagi - kliendikaarte soovitan kasutada, eriti mõnusad on need, mis ID-kaardi peal (rahakott on kohe palju tühjem). Ise eelistan ka praegu levivatele mobiili kliendikaartidele pigem id-kaardi põhist. Vahepeal on küll mõnes poes morn käia kui vaatad, et kliendikaardiga on soodsam (nt ala rademar ja sportland), kus mõnegi ostu puhul võib see vahe jääda ka 10€ kanti. Samas on ka kliendikaarte kohtadele mida väga tihti ei külasta (ala juustukuningad, babyback vmt) ja soodusprotsent vist ala 5-10% vahel?. Kuid kui kliendikaardiks on üksiti ID-kaart, siis mul selle vastu saab olla kui ka mõned sendid säästangi.


Suuremate ostude puhul ka kindlasti kalkuleerin natuke rohkem ja otsin paremaid pakkumisi - ala nt kui oli kassitarve ost, laua/kummuti/diivani vmt ostmine.


Kui võimalik siis netipoest ostes hoian ikkagi peal kampaaniatel ja sooduskoodidel. Näiteks Madaral oli siin ülihea pakkumine, kus sai tavahinnast -40% alla ja öökreemi tasuta! Kuna olin ammu sealt tahtnud mitmeid tooteid proovida siis siin küll kehtib, et tark ei torma ja neil on taolisi kampaaniaid üpriski tihti - vähemalt mitu korda aastas,


Mida ma ka tegelikult olen viimasel ajal palju teinud on see, et ei tee kõiki ostusid kohe ära. Näiteks timberlandi jalatsid, adidase pusa - need on minu jaoks sellised asjad, mida mul ei ole vaja. Mul on erinevaid pusasid ja ketse, ei pea palja jalu käima. Pigem ostud, mida "mul pole vaja, aga tahaksin" mõtlengi läbi - kui toode ikkagi hingele jääb siis käin ja ostan lõpuks ära. Nii on mõned asjad minu kappi ilmunud päev kui ka paar kuud hiljem. Üldjuhul ma meelega nii ei talita, et ehk tuleb asi soodusesse vmt (kuna ei saa kindel olla, et kas ikka tuleb ja on saada). 


Vaid iga asja puhul, mida "mul pole vaja, aga tahan" mõtlen läbi toote hinna ja selle puhul:
a) kas see on minu jaoks suur kulu ehk mille arvelt ma selle raha võtan (kas nt kulurahast või näpistan baasist)

b) kas see toode on minu jaoks seda raha väärt (otseloomulikult on mul piirid, kust üle ma mingi asja eest ei ole nõus maksma, kuid erandeid on alati. (Nt t-särgi eest ma ilmselt üle 25€ välja ei käiks). 
c) mõtlen ka selle juures, et kas mul on olemas väga sarnane toode, kas selle/sarnase saaks kusagilt soodsama hinnaga. (Nt teksad, mille eest käiks ~100€ välja peavad olema väga mugavad, väga heast kvaliteedist ja ikka väga meeldima. Ei osta nt klassikalist kitsast teksat ala 150€ eest kui ntzarast/h&mist saab sarnase 20-40€). 
d) keskmisest kallima toote puhul olen nõus seda raha välja käima kui see on näiteks tõesti igapäevaseks kasutamiseks või selle kvaliteet on väga oluline (talvejope, jalanõud) või mõne ürituse vmt jaoks. Või tean, et see tõesti kuuluks mu pea igapäevasesse riietusse (nt mõni viisakam särk, must teksapaar vmt).
e) mõtlen läbi kui paljude toodetega antud toode ka kokku sobiks. Kui asi ikka muude asjadega kokku ei sobitu, siis ei ole mõtet osta nt käekotti, kui tunnen, et pean selle juurde terve komplekti riideid ostma
f) mõni toode võib olla ka niisama preemiaks - kui tahan ja tunnen, et see rahakotti auku ei löö. 

Kuigi pean tunnistama, et olen viimasel ajal ikka väga emotsioonostude lõksu sattunud. Üheks kurja juureks on nt pre-o-porter olnud! No kurja, kes selliseid asju välja mõtleb.

You May Also Like

3 kommentaari

  1. Kuidas üüri/kommunaale maksate? Kas elukaaslasega kahepeale? Kas toiduraha jagate kahepeale?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hei. Korter on kaaslase enda oma ja praegused kulud on pigem läinud nii, et tema maksab kõik korteriga seonduva (kommunaalid, vesi, elekter, internet ja telekas) ja mina pigem maksan poeskäigud (toit, hügieenitarbed vmt). Väljas käies maksame nii korda mööda kui see, kellel nt rohkem raha on. Ei ole kuidagi midagi ära jaganud ja siiani hetkel toiminud - panustab see, kel on ja võimalus. Aga lihtsalt ma ise tunnen end kindlamalt kui tean, et mul arvel on alati lisaraha ja kindlasti vajalik hulk toiduraha (isegi kui juhtumisi ma ei maksa) siis on endal kindlam, saab kasvõi selle eest midagi paremat lubada (nt mulle meeldib vahel juustukuningatest erinevaid juuste koju osta vmt).

      Kustuta