Ujuvad tünnikämpingud Paekalda puhkekeskuses

Ööbisime laupäeva öösel ühes imelises kohas - Rummu järvel Paekalda Puhkekeskuse ujuvas tünnikämpingus. Kes on mu blogi või instagrami jälginud teavad mu armastust looduse vastu, seega nii kui ma pildil neid ujuvad kämpinguid nägin teadsin, et ühel või teisel juhul tahan neis ööbida.









Mis selle ujuva kämpingu võrratuks tegi oli see, et terve üks järvepoolne sein on üleni klaasist ehk sealt saab rahulikult loodust jälgida (kalu me väga aknast ei näinud, küll aga olid kalamehed kohal + kaldas oli roosärgi näha küll) - veelainetust, veelinde, kiile jmt. Me muidugi juba fantaseerisime edasi, et kui äge oleks kui pool oleks vee all ja näeks kalu ka.


Igatahes on Rummu järve ääres üks puhkekeskus, kus korraldatakse ka gruppidele nt kanuusõite ja sukeldumist, lisaks on erinevad puhkemajad, kus suvepäevi veeta või kalurid olla saavad - muidugi ka niisama puhata. Me otsustasime lihtsalt rutiinist põgeneda ja niisama olla. Ilmaga vedas meil samuti meeletult, kui siiani oli ka kogu mai suviselt päikseline olnud siis laupäeva hommikul Tartus oli taevas pilves ja sõitma hakkas ka hakkas õrnalt tibutama ja vist isegi müristas. Oli natuke hirmutav, aga mõtlesin, et ka vihmaga on äge ja äikest oleks järvelt veelgi huvitavam vaadata. Tegelikult oli juba poole maa peal taevas pilvitult sinine ja Harjumaal oli endiselt fantastiline suveilm.




Ujuvad tünnikämpingud asuvad siis melust natukene eemal, metsatukas ja viiekesti reas. Üks külg on kõigil viiel kämpingul klaasist, sees on kolm voodit (üks akna all ja teised kaks äärtes), ning õues on kahel pool ka väikesed istumiskohas. Lisaks infot, mis mul mujal silma ei jäänud on see, et sees on olemas ka elektriradikas (meil vaja ei läinud, talvel seal vist? ei ööbita, aga külmetama ei pea), voodipesu on majutuse poolt, sees on ka valgustus ja üks pistikupesa. Ning õues on välivets, kuid ilmselt oleneb täituvusest anti võimalus ka ühe kalurmaja dušinurka ja vetsu kasutada. Lisaks oli seal samas ka kaks lõkkekohta, ujuda sai näiteks purdelt vette hüpates (kust kala püüti) või natuke eemal oli ka kallas, kus andis täitsa vette kõndida.

Millega seal olles arvestada on sääsed, me olime ettevalmistunud ja sääsetõrje oli kaasas, kuid kämping oli sellise sooja ilmaga end meeletult palavaks kütnud ja uks kinni oli seal väga umbne, siis hoidsime ust ja aknaid lahti. Meil õnneks väga palju sääski imekombel sisse ei pressinudki, kuid kui akendel on küll pisike nö kardin, siis üks sääsevõrk kuluks küll ära. Teiseks nägime me metsavahe teel (kruusatee) kaks korda rästikut, seega tasub jälgida kuhu astuda. Minu jaoks oli see äge kogemus, kuna elu jooksul nägin esimest korda räsikut ja lausa kaks korda lühikese vahega (aga me arvame, et tegu oli sama isendiga).



Mida ma ise pelgasin on see, et kämping õõtsub ja kas tekib merehaigus või on seda tunda. Ei olnud. Ma nüüd ei ole kindel, et kas lainetus oli suhteliselt väike, kuid natukene justkui tundus, et kõigub lainetes, aga see oli nii vähe, et mulle ei andnud see vähimalgi määral tunda. Ka magades mitte. Võimalik, et suurema tuule ja lainega õõtsub rohkem. Natuke see kõik küll krigises ja ragises, aga no üldse ei suutnud see mu und segada. Mäletan, et õhtul viskasin pärast päikeseloojangut pikali ja näoga klaasi suunas. Vaatasin lainetust ja lihtsalt tundsin, et ei suuda enam silmi lahti hoida, nii superhea väsimus oli ja maailma parim uni. Öösel oli täiesti mõnus temperatuur ka, ma ei tea, palju öösel oli, aga külm igatahes polnud. Seda ebameeldivat niiskust ka ei olnud, mis muidu vahepeal telkides tekib ja rõskeks ja olemise külmaks teeb.



Igatahes soovitan kõigile minna, kes tahab rutiinist eemale ja nautida loodust. Eriti sellisel nö mugaval viisil, et pole vaja kaasa vedada telki, magamiskotti, mässata putukatega jmt. Lihtsalt lähed ja oled, kasvõi kaks kätt taskus ja lülitad end argirutiinist välja. Puhkekeskus oli ise väga looduskaunis kohas ja lihtsalt fantastiline oli seal akna all istuda ja loodust jälgida. Vaatad kuidas vesi lainetab, tiirud ja kajakad lendavad, kiilid ja konnad, hommikul oli ka luik järvel. Lisaks muidugi päikeseloojang ja päikesetõus - puud küll natuke varjutasid, kuid meeletult ilus oli. Nii teistmoodi, kuid väga hea. Ning üli pika pika aja oli mul maailma parim ööuni, ka olenemata sellest, et kella neljaks päikesetõusu ajaks panime äratuskella helisema. Nii teistmoodi oli see, et oled enne uinumist näoga järve poole, vaatad lained ja jääd magama. Vahepeal öösel või hommikul teed silmad lahti ja vaatad uuesti järve ja lainetust, lihtsalt mõttes ahhetan ja ohhetan kui ilus ja siis magan jälle natuke edasi. Kui alguses oli plaan end võimalikult varakult maast lahti ajada, et edasi rännata, siis niimodi pisikeste ärkamistega magasime 10ni välja. Tõsine ajupuhkus. Ja väga väga kurb oli sealt lahkuda, see oli lihtsalt nii teistmoodi kogemus, mida pole varem olnud. See ei ole võrdne ei telkimisega, kämpingus ööbimisega ega ka paadisõiduga. Täiesti omaette erakordne elamus ja selline, mis justkui on omamoodi vabastav. Nii tahaks, et oleks kogu aeg selline võimalus minna pisikesse kämpingusse järel, vaadata loodust ja võtta endale üks raamat kaaslaseks.







Kõigile matkajatele - nii jalgsi- kui rattamatkajatele teadmiseks siis sealt samast läheb mööda RMK matkarada, et soovitan endale öine peatus sinna sättida. Sealt läheb mööda siis Peraküla-Aegviidu-Ahijärve 820 km matkarada, rohkem selle kohta SIIN. Ning muidugi võib neid radu jupiti matkata, kuigi peab arvestama, et mõned kohad olid ka praeguste kuumade ilmadega vee all ja kuiva jalaga läbipääsemine on kummikuteta küsitav. Oleks küll ise tahtnud ka rummu karjääris varemete juurde minna, aga olid meeles viimased artiklid, et mitmed nö sissetungijad on ka seal koeralt pureda saanud siis otsustasime selle vahele jätta. Eks peab järgmine kord sukeldujate liituma, siis saaks ära kaeda.

Ning kes tahab tööseltskonna või perega puhata siis sissepiiludes oli ka Kalurimaja väga mõnus koht - voodikohti üleval 6 + all eraldi magamistuba kahese voodiga + üks kahene voodi (vähemalt seal, kus meie vetsus käisime). Olemas dušinurk, wc ja kööginurk, söögilaud jmt.


Vaade uksest, siit näha kaldasoppi, kaugel kaldast + puud pakuvad privaatsust



5 kommentaari

Anonüümne ütles ...

Appi kui mõnus koht, ise kardan küll, et jääks vist merehaigeks seal.Tee kindlasti veel sellisi postitusi!!

Kissu ütles ...

Ei usu väga, no tõesti polnud aru saada, et kõigub. Vahepeal istusin ja üritasin aru saada, et kas loksub, aga pole siiani kindel, et kas loksuski või kujutan ette - no ikka väga vähe loksus ja õõtsus :). Aga kindlasti, paari nädala pärast on miskit natuke sarnast toimumas ;)

Anonüümne ütles ...

Põnev postitus ja pildid. Jään rohkem ootama. :)

Anonüümne ütles ...

Issand kui lahe! Ma isegi ei teadnud, et Eestis selline võimalus olemas on. Selle aasta suurem puhkus on planeeritud küll lõuna poole (siit https://www.novatours.ee/puhkusereisid/montenegro-%E2%80%93-horvaatia) aga selle võiks küll endal nimekirja lisada. Ei saa enam lubada, et nüüd see suvi jõuab aga ehk see ära ei kao.

Kissu ütles ...

Ma ei tea kui kaua see nüüd olemas olnud olnud, aga ei usu, et ära kaob :) Kuna seal ka elektriradikas majas sees siis usun, et ka sügisel on seal täiesti oldav, eriti kui näiteks magamiskott lisaks kaasa võtta ;)