Olen tahtnud sibulamoosi juba ammu-ammu teha, enne seda kui see Eestis populaarne oli, kuid ometi jõudsin tegemiseni alles nüüd. Sibulamoos on lihtsalt superhea lisand või salati/kastme asendus liharoale, kuid sobib ka süüa näiteks juustuga ja mitmetel muudel viisidel (näiteks burgeri vahel).


Olen ka varem retsepte vaatanud, aga kohati tundusid maru tüütud ja keerukad. Ka seekord kui hakkasin retsepte läbi vaatama siis pea kõik retseptid olid üksteisest täiesti erinevad ja erinevate lisanditega. Kuna mulle üldiselt meeldib asju silma- ja tundejärgi teha siis on üpriski raske ka siin hetkel koguseid kirja panna. Kuid tehkegi maitse järgi!

Vaja:
punased sibulad (mul oli 7 keskmist, võis olla koorimata ca 450g)
natuke õli praadimiseks
natuke soola
punast veini (selle koguse juures kasutasin ca 400 ml)
pruuni suhkrut (kasutasin ca 5-7 supilusikatäit)
mett (2 supilusikatäit)
veiniäädikas (umbes 3 supilusikatäit)
balsamico (kodus oli siirupina, umbes 3 supilusikatäit).

Sellest sibulakogusest sain moosi peaaegu 500 ml purgitäie.

Säilivuse kohta ma ei oska midagi kahjuks öelda, suhkur ja veiniäädikas peaksid üpriski hea säilivuse andma, kuid kui kaua säilida võiks mul pole ausalt aimugi. Igatatahes kuumana kohe purki ja kaas peale - siis säilib kõige paremini.



Sibulad koorisin, lõikasin neljaks ja need siis omakorda ribadeks. Mis esimesena etapina sibulatega teha erines retseptides väga suuresti, ma otsustasin sibulaid natukese õli, pruuni suhkru ja meega kõigepealt karamelliseerida. Tunde järgi, kuid ca 10 minutit keskmisel kuumusel. Seejärel valasin veini potti (lisasin ka natuke soola) ja lasin umbes 30 minutit veinis haududa (madalal kuumusel, lõpuks keerasin natukene kuumust juurde), siis lisasin veiniäädikat ja lasin veel 10 minutit haududa. Lõpuks kui vedelik oli peaaegu juba ära kadunud lisasin ka balsamico ja sellest saadik läks veel umbes 10 minutit kuni vedelik oli aurustunud ja alles oligi jäänud selline suhkrune kaste.



Meil oli suhkru kogus üpriski suur ja ka moos tuli üpriski magus, et kes magusat ei taha võib suhkru kogust tunduvalt vähendada. Arvestama peab ka sellega, et kuigi tegime erinevaid maitsmisi kogu protsessi käigus siis õige maitse (ja värv) tuli välja alles lõpus kui vedelik oli aurustunud. Veiniäädikas ja balsamico andsid just selline mõnusa õrnalt pikantsema maitse. Veinina kasutasin lihtsalt mingid cabernet sauvignon punast veini, mis kapis seisis ja mu maitsele liiga magusaks osutus. Päris mitmetes retseptidest jäi silma, et see vedeliku osa tundus olevat välja jäetud või oli pandud vaid natukene vett. Sibula tükeldamine on ilmselt kõige "tüütum" või aeganõudvam osa, kuna erinevate retseptide järgi võib teha ka laisa inimese varianti, et pane kõik kohe potti ja lase haududa.
Kuigi selle retsepti järgi, mis ma tegin tuli just seda sorti sibulamoos, mis mulle on alati mujal maitsenud - ise tegemise võlud. Kuna kogused on ligikaudsed siis veini kogusega pole probleemi - see haub välja, kuid suhkru, veiniäädika ja balsamico lisasime ajal soovitan alguses pigem vähem panna ja siis maitset enda soovi järgi üles ehitada, alati saab juurde lisada.