Kes instagrami jälgivad on ilmselt juba näinud, et võtsin endale kassipoja. Minu esimene päris enda loom üldse. Kass oli ka meil kunagi maal, aga tema kassipoja ajast ma enam väga palju miskit ei mäleta ja ega ma suurt rohkem ka seal ilmselt asjaosaline polnud kui see, et üritasin kassipoega diivani tagant ja kappidest kätte saada.

Eelmine teema on kurb ja kogu see teema on kurb siiamaani. Kassivõtu jutt oli tegelikult päris ammu ja mitmeid kordi teemaks, aga mitte päris nii tõsiselt. Kuigi kassivõtt käis enamvähem

"Aga võtame kassi"

"Võtame"

"Tegelikult?"

"Jah"

 stiilis ja kass sai vist juba järgmine või ülejärgmine päev välja valitud ja nii nädal hiljem juba koju toodud. Ei olnud tegelikult tegu mõtlemata otsusega, aga ilmselt isa surm ehk mingil määral mängis jah rohkem rolli, et me võtsime kassi varem kui ehk muidu oleks võtnud. Lihtsalt kõige selle kurbuse juures on üks päästetud ja rõõmupallist tegeline niiipalju teistsugust rõõmu siin elus.

Ma teadsin igal juhul, et kui võtan kassi siis varjupaigast. Kassi puhul pole minu jaoks tõulisus oluline ja varjupaiga toetamine mängis selle juures suurt rolli. Ma ei tahtnud loomakest võttes toetada vastutustundetute inimeste tegevust, kus loomadel lastakse (või ka meelega) paljuneda. Loomakesi, eriti kasse, kes kodu vajavad on nii palju - lisaks hulk neid, kes tõesti kodutud on ja paljunevad meeletus koguses - siis enda kassikesele pesakonna tegemine on päris ausalt üpriski vastutustundetu tegu. Jah kiisupojad on armsad, aga iganenud on arusaamad, et igal kassil on pesakonda vaja või, et just kellegi kass on nüüd niipalju armsam ja parem, et neid kassipoegi on vaja saada. Liiga palju võetakse loomi üleüldse hetkeemotsioonide ajel ja siis antakse küll neid "allergiate" ja "kolimiste" ja muu tõttu ära.

Üldjuhul ei kipu ka need kassikesed (ka koerad) olema ussirohtu saanud, ei vaktsiine ega kiipe. Kõige hullemad ongi need, kes loomi "nö vabrikud, millerid" raha pärast toodavad (just toodavad). Enamasti on just neil kassidel kõige rohkem haigusi - enamasti küll kirbud, ussid vmt, aga ka surmavaid (väikese kassipoja jaoks võib ka lihtne haigus, ka ussid, surmavaks osutada).

Varjupaigas on samuti loovutustasu, mis ehk natukenegi hoiab ära uisapäisa loomade võtmist. Kassi võtmine läks maksa 35€, aga selle eest oli kass saanud ussirohu, vaktsiini, kiibistatud ja registrisse kantud. Ise tehes peaks need kulud tunduvalt suuremad olema? Seal hulgas siis muidugi kass ka arstlikult üle vaadatud. Ei oskagi öelda, kust sellest rahast veel nö lisa alles jääb, mis peaks aitama ja tasa tegema ka varjupaiga muud kulud...

Varasemalt kui varjupaigas Donny, kes leiti koos vennaga keldrist, sai meie juures nimeks Loki. Lokke sel halli ja valgekirjul kassihärral küll pole, oma nime sai ta siis Skandinaavia jumala järgi (või siis filmi Avangersite/Thori järgi, jõudsin päris kaua laulda "I'm up all night to get Loki". Kuigi Loki oli mütoloogias pettuste jumal siis loodame, et ehk tal rohkem pättusi ja trikke kavas pole kui tavalisel kassipojal.

Kirjutan ka mingi hetk lähemalt ühe kahe kuuse varjupaiga kassi harjumisest korterieluga (hetkel just lõi esimest korda elus süles nurru, kuid seejärel sain ka kohe hambad sõrme - ilmselt seepärast, et ei lubanud tal arvuti peale ronida) kui ka kassi võtmise kuludest - sai erinevaid kohti läbi lapatud, kus pigem saaks hea asja soodsama hinnaga.