Esimesed neli kuud beebiga - kõigest ehk kuidas läinud on

Esimesed neli kuud beebiga on täis ja mõtlesin, et jagan oma kogemust. Jah, jälle beebipostitus, aga kuna eelmised postitused on just beebi teemal olnud siis on see hetkel ka kõige aktuaalsem - lisaks on see hetkel ju pea kogu mu elu. Enamasti ikka räägitakse kui raske beebiga ikka on, siis mõtlesin, et jagan ka positiivsemat poolt. Kõige raskem osa siiani oli siiski sünnitus ja tänu epiduraalile ütlesin ma juba seal laual, et võiks ka teistkorda sünnitada. Sümfüüsivalu algas mul juba kuskil 7.-8. raseduskuul ning kestis mingil määral edasi ka peale sünnitust. Mingil määral selles osas, et kui raseduse ajal oli valu pea kogu aeg tunda siis sünnitusjärgselt kimbutas see mind pärast pikalt ühes asendis olemist. Näiteks öised imetamised olid kohati piinad, kus ei saanud külge vahetada (imetasin beebi kõrval, et mõlema und vähem rikkuda). Ja vaimselt on kõige kurnavam olnud mu nüüdseks aasta kestnud nohu, millele arstid käsi laiutavad, perearst ütles, et kui imetan siis cirrust nad ei kirjuta ja vaatab edasi kui enam ei imeta... Ehk pean iga päev nohurohtu kasutama ja umbes kord nädalas on selline nohu päev nagu oleks just rõvedalt nohusse jäänud, kus pea paks, ainult aevastan ja nuuskan. Ja nii aasta aega... Lisaks muidugi kehakaal... Aga need on nö minu mured.


Esimesed kuud aga beebiga... imelised! 


Mis minu puhul ilmselt rolli mängib on see, et okei jah, ma olen rasedagrupis, mul on paar äppi ja olen ikka erinevaid teemasid ja asju lugenud, et millal umbes mida peaks tegema jne. Aga ma ei ole ühtegi raamatut (peale loomulik sünnituse teejuhi) läbi lugenud, ma harva vaatan, mis miski nädala/kuu oskused peaks olema ja lihtsalt läheme vooluga kaasa. Teeme ikka erinevaid harjutusi koos, et haaret parandada, keerama hakata jne. Aga näiteks unedega lihtsalt vaatan beebi järgi. Ükski päev ei ole samasugune ja mingit rutiini ega graafikut meil pole. Küll aga on beebi algusest peale ise öösiti imeliselt maganud. Ma ei tea kuidas "õige" on beebit magama panna, aga meil lihtsalt juhtus, et tal öö ja päev ilusasti paigas. Õhtuti kui teisele korrusele magama läheme söödan tal kõhu täis ja tõstan ta vooditaskusse, 98% kordadest ta uinub seal ise. Lutti ta ööuneks ei vaja, vahepeal panen Moonie karu talle kohisema (kui natuke liiga ärkvel on ja sapsutab jalgadega). Kaks korda vist on olnud, et on liiga ärkvel olnud ja tundunud, et magama jääks - siis võtsin lihtsalt enda kõrvale rinna otsa ja jäi seal magama. Nelja kuu peale olen öösel üles ärganud ühe! korra kui gaasid kimbutasid - jalutasin temaga ca 10 minutit ringi ja läksime koos tagasi magama.

Nüüd juba vooditaskus teeb oma esimesed uned vahemikus 4-6h ja seejärel kui ärkab ja süüa tahan siis võtan ta enda kaissu. Ehk esimese pika une jooksul jõuan ma end välja magada. Tegelikult jääb ta ööunne juba kusagil 7-9 all korrusel hällis (vahepeal magan ka ise siis all diivanil), üles korrusele sööma-magama kolime enamasti 22-00 ja selle järgse pika unega siis ma magan end välja ja ärkame 6-7.

Palju korratud, aga mida ma tõesti ette ei osanud oodata on see kui suure osa päevast tõesti võtab beebi imetamine/toitmine. Jah palju räägitakse, et võta see aeg toitmiseks ja naudi seda siis mingid korrad päevas ma tõesti seadsin end mugavalt diivanile, võtsin beebi sülle ja samal ajal olin teise käega läpakas. Tihti peale jäi põnn süles süües magama, kasutas mind lutina või oligi nõus ainult süles magama siis kohati oli see ka minu oma aeg kus sain rahulikult uudiseid lugeda ja lihtsalt olla. Vahepeal ka magasime niimoodi süles koos. Toiduajad on meil siiani kaootilised - kindel päevarütm puudub vaid lihtsalt elame ja lähtumegi sellest millal ta ise süüa küsib/tahab. Iseloomu tal juba on - olgu selleks siis söömine või magamine, kui ma vaatan kella pealt, et nüüd peaks, aga ta ei taha siis ta lihtsalt ei taha. Võin kasvõi pea peal seista.

Gaasid on ka kimbutanud, aga ei midagi keerulist. Oleme pallil hüpanud, jalutanud, kiigutanud jne. Mis tema puhul on 95% toimib on see, et nutt on pea alati lahendatav - ka gaaside puhul. Hüsteerilist nuttu mitu tundi jutti iga päev vmt ei ole kordagi olnud. Kuldne kolmik - kõht täis, kuiv mähe ja krooksud lahendavad suurema osa muredest ja see väike protsent kui nutu põhjuseks jäävad gaasid lahendab süles kõndimine. Enamasti muutub ta piisavalt uniseks, et jääb ka läbi gaaside magama. Päevaunedel tihti peale tahab lutti ja lutt toimib ka unede pikendajana - näiteks kui läbi une tuleb gaasivalunutt siis vahepeal olengi "lutivalves" ehk lutt suus magab ka gaasivalud üle. Gaaside osas siis ma olen söönud kõike, mida hing soovinud ja olen pigem olnud seisukohal, et gaase põhjustab lapse ebaküps seedesüsteem ja pole niiväga seotud minu söömistega. Kas see tõsi on või ei ma pead ei julge anda ja usun, et kindlasti on seotud mingil määral ka see, mis ema sööb (nt allergiad). St ma olen aru saanud ka, et kel koolikud on siis, kas on või ei ole, et ainult toitumisega vist väga seost pole. Kuna mul oli alguses sünnitusel põletik ja sain AB kuuri siis ka arst soovitas ja kõik rotavaktsiinid oleme lisaks teinud beebile piimahappebakteritega Compliflora baby kuuri. Võimalik, et see on ka põhjus, miks nii hästi läinud.

Autosõit meeldib talle väga - tean, et paljudele ei meeldi turvahällis sõita siis jah, ka meil vahepeal hälli pannes on väike nutujoru (enamasti sellest, et panime mütsi pähe), aga lutt ja liikuma hakkamine juba lahendavad selle. Kuna mul endal lube pole siis kaaslane on roolis nagunii, et ma kolisin beebi kõrvale taga istmele - seega ilmselt üks põhjus, miks talle sõita meeldib on see, et ta näeb mind kogu aeg ja samuti saan talle vajadusel ka kohe lutti ulatada. 

Tegelikult kõige suurem abi on kaaslasest! Kahekesi on ikka kahekesi olla ja mul oli imeline võimalus see, et ta sai kolm esimest kuud minu ja beebiga kodus olla. Ehk kui ühe mõistus ei käinud üle siis saime teisele üle anda. Kui üks tegeles lapsega sai teine oma toiminguid ilusasti samal ajal teha. Ei pidanud asju planeerima lapse uneajale, teda pesema kaasa võtma või kuulma keset pesemist kuidas nutt algab. Lisaks ka mõningased päevased magamised ja niisama aeg iseendale. Pigem on see, et kui laps päevaaeg magama jääb siis ei tule endal und ja/või tahaks oma aega natukene. Ning kunagi ei tea, kas lapse uni on 30 minutit või 2-3h. Seega kui jõuda magada 20minutit enne kui laps ärkab siis on kuidagi zombie olla ja kui avastada 2h möödudes, et lapsel oli pikk uni, et oleks võinud ka magada siis on juba hilja.

Kuna ma olen kohati selline, et töötan ka pinge all paremini siis hetkeses olukorras on kõige väljakutsuvamaks üksi olles osutunud pigem beebi ja koera (kes veel kutsikas) logistika - et lapse uneajad ja koeraga käimised paika saaks. Ei kurda! Seda teadsin ette! Tihti peale jääb kaaslane last koju magama panema ja ma lähen koeraga jalutama või üksi olles lähen koeraga siis õue kui lapse olen magama saanud, mitte ei jää ootama näiteks kuni koer ise õue küsib. Kuigi metsikult palju kergem on sellega küll olnud, et saime endale juba vanema kutsika, kes asjalik ja põis peab. Koera võttu ei ole üldse kahetsenud (mul muidugi nii palju koeri elus olnud, et teadsin, mis mind ees ootab) - imeline on näha kuidas koer juba poissi täielikult kiindunud on. Nii ootan seda aega kui nad koos mängida juba saavad.

Ehk lisaks sellele, et on kaaslane, kes päriselt aitab võiks öelda, et kõige olulisem on olnud lihtsalt lapse jaoks olemas olla. Enamus korrad lahendab probleemid lihtsalt see, et laps sülle võtta. Vahepeal isegi piisab sellest, et oled lapse kõrval ja näeb mind. Ma ei väida veel, et ei või raskemaks minna, aga esimesed neli kuud on tõesti imelised olnud. Ma isegi ei oska öelda kui palju hullemaks ma valmis olin ja pelgasin. Lisaks veel juurde, et kõik lapsed on erinevad ehk võib vabalt juhtuda, et ühega on kerge ja kõik pea nututa kui teisega on vaid nutt ja gaasid. Meil hetkel on vaid nohu olnud, millesti saime kiiresti ja üpriski kergelt lahti, paar korda palavik, mis ükskord ei teinud midagi ja teine kord vaktsiinijärgne, mida küünlaga alla võtsime.

Igatahes see kasvamine on käinud nii kiiresti. Suur kõht või see kui pisike ta oli hakkab ununema. Iga päev ise koos olles ei saa üldse nii hästi aru kuidas kasvab ja muutub - raskemaks läheb vaid. Piltide järgi on siis aru saada, et kui teistsugune ja pisike ta oli. Ma ei olnud kunagi väga beebidega kokku puutunud ega ei kujutanud ette kui toredad ja ägedad tegelased nad juba kohe sünnist saadik on. Esimeste kuude areng toimub ikka täielikul täiskäigul.



Esimese nelja kuu lemmikud tooted

Ma olen nii rahul oma Cybex Cloud Z turvahälliga kuna see, et käib täislamavasse teeb ta nii ideaalseks kui tekib vahepeal mõte, et läheks hoopis matkarajale - paneme rattad (Balios M) alla ja saame kõikjal ära käia. Samuti see kui laps autos magama jääb siis külla minnes näiteks tõstame lapse lihtsalt hälliga tuppa ja laseme hälli lamavasse ja saab edasi magada. Lisaks see, et sel on hea pikk kaarvari - autosõidu ajal tõmban päikesekaitseks ette, autost välja minnes tuulekaitseks jne. Minu jaoks on täiesti asendamatuks osutunud see, et turvahällile saab eraldi rattaid alla panna - teisiti enam ette ei kujutakski. Alguses oli mõte, et ostan adapteri oma tavalisele kärule, aga see tähendaks iga kord vankrikorvi mahatõstmist ja raami autosse tõstmist - kuid hällile on eraldi raam, mis pea alati autos olemas on. 

Mis turvahälliga veel asendamatuna kaasa käivad on näiteks Easygrow kevad-sügis soojakott. Kui on valida, kas panna lapsele mitu kihti lisariideid ja siis sellega turvahälli, külas nt tuppa minna ära kiskuda, pärast uuesti selga ja mõelda, kas on palav siis kotiga lihtsalt tõstame toariietega kotti ja autos näiteks teen lihtsalt koti eest lahti. Easygrow jätkuna on ka nende suvesisu - laseb ka selja all õhul ringi käia ja ei aja last hällis higistama. Lisaks turvahällile on meil LittleDutchi turvahälli-käru mänguasjad, mida saan sõidu ajal mängimiseks anda või kui kisub nutuseks siis nende nöörist tõmmatav lauluhani - hästi lihtne viis, aga nutu korral 90% kordadest töötab - 10% kordadest siis on kas tõesti nälg/palav/krooks/gaasid. 

Vooditasku - tõeline unesäästja. Laps magab kohe kõrval ja näen täpselt, mis asendis on, ega tekk pole näos, kas magab jne. Lisaks kui ärkab öösel üles siis paari liigutusega saan ta enda kõrvale tõsta, rinnale panna ja magama edasi - ei pea püsti ajama ega millestki last üle tõstma. Kindlasti tasuks vaadata kõige pikem vooditasku, mis võimalik kuna tihti nende kasutusiga kipub olema seal kuni 6 kuud (pikkuse järgi), aga diagonaali last magama pannes vist annab natuke veel sentimeetreid võita. Teisest küljest on võimalik ka valida häll, mida saab vooditaskuna kasutada (mul endal ka tegelikult selline olemas), aga too on tunduvalt suurem. Vooditasku on mõnusalt väike (eks oleneb kuhu ja kuidas teda paigutada) ja meie oma duubeldub tegelikult ka reisivoodiks. Samas umbes 6-kuuselt on uni juba ka pikem ja võimalik, et laps magabki kogu oma une enda voodis.




Kuna meil on kahekordne maja ja kaks kassi ja koer, siis minu jaoks on asendamatuks muutunud TinyLove pisike häll. Kõik oma päevauned magab ta all korrusel selles hällis ja lisaks kui mul on vaja ta korra käest panna saan ta sinna panna - ei pea kartma, et kassid või koer talle kuidagi peale astuks või end kusagilt maha keerab. Lisaks saab seda hälli teha söögitooliks (rihmad kaasas) kui on tal kaasas muusikaga mänguasjakaar?! - nagu autos lauluhanigi viib see muusika enamus korrad nutuvõru ära ja võidab mulle aega. Alguses olin kahe vahel, kas osta see häll või BabyBjörni lamamistool, aga ostsin hälli - tundus kasulikum. Küll aga mingi hetk süvenedes avastasin, et need ei ole tegelikult üldse samalaadsed tooted ja nüüd on meil ka BabyBjörni tool lisaks. Esiteks seal näeb ta paremini, mis ümber toimub, saab kiikuda ja tihti peale tõstan talle LittleDutchi mängukaare sinna ette ja seal peal ulatub ta nendega hästi mängima ja oma haaret parandama. LittleDutchi mängutekk on ka, mis ühest on hästi mõnus, tore ja pehme, aga mind häirib see plastikust kõristi, mis on kuidagi nii halva kohapeal, et ta selle mati peals saaks hästi oma keeramisi õppida ja harjutada - kui see krapsupaelaga ära käiks sealt oleks ideaalne. 




Beebimonitor - Brittonist ostetud ja kõige lihtsam. Minu kindel soov oli see, et temperatuuri näitaks. Kõige rohkem leiab monitor kasutamist päevaaeg kui lapse tuppa magama jätan ja käin koeraga õues. Kui vastupidi on võimalik beebi lahtise akna alla magama panna ja kuulen tuppa nuttu, siis kui laps toas magab ja ise hoovis koeraga olen siis õue seda nuttu naljalt ei kuuleks ja ei pea koera vaid akna taga pissitama.

Ninaaspiraator Nosiboo-go- sellest eraldi eelmine postitust.

Pehme lutihoidja/kaisulapp- Meil LittleDutchi oma, mis pigem kaisulapp kuhu saab luti külge siduda siis meil on see asendamatuks muutunud. Esiteks on ta kuidagi stabiilsem st ei kao ega vaju kuskile külje alla ning põnn õppis päris kiiresti ise sellega luti suhu paneku ära. Samuti meeldib talle seda lapikest sõrmede vahel mudida. Lutiketiga on olnud probleem, et kett jääb kuidagi halvasti kaela alla, käe vahele ja lisaks kui kinni polnud oleks ükskord hooga selle mulle monitori saatnud. Lutiketiga lutt on pigem kasutusel autosõidul. Lisaks Mushie lutihoidja - alati varulutt seal sees ja ei jää kunagi maha. 

Puhastusvahendid - Luti/lutipudeli/toidunõude pesugeel, lisaks lutipuhastuslapid ja pihustatav puhastussprei mänguasjadele (Heverinist), mida ei pea maha pesema ehk asjadele, mil ei saa elektroonikat või muud mehanismi pesuks eemaldada või nt reisil olles.

Elektriline rinnapump on ka elu ikka lihtsamaks teinud. Lisaks oli haiglas juba kaasas ja kasutasin, et piima tekkele kaasa aidata. Lisaks tekkis ka haiglas korra korralik piimapais ja pumbast oli kohe abi.

Kuigi mulle tundub, et see poiss ilmselt võtaks iga lutipudelit, peaasi, et süüa saab siis minu lemmik on Borrn lutipudel - hästi rinna sarnase kujuga, (Bibsi proovisime ka, see ka sobis) ja Bibs lutid. 

Moonie karu - see ka tõesti töötab. Mulle endalegi meeldib selle saatel uinuda.

Joogapall - õnneks oli eelnevalt olemas ja nii mõnigi kord olnud ainuke võimalus kuidad lapse magama saame või maha rahustatud.

Öömähkmed - kui pole proovinud siis ilmselt ei pruugi aimatagi kui suur erinevus on tavalisel ja öömähkmel. Kindlasti üks põhjus, mis annab pikema ja rahulikuma ööune. Proovinud erinevaid ja jäänud Huggies mähkmete juurde. Mulle isegi tundub, et püksmähkmed on parema imavusega kui tavalised teibid, seega näiteks autosõitudele lähevad nood.

Mis ma küll ette teadsin, aga mis minu kõige suurem möödalaskmine oli oli ikkagi beebiriided. Neid sai palju ja nad tõesti kasvavad riietest kiiresti välja. Kuna meil pole tagasiheitega, lekkimiste ega kakaplahvatustega erilisi juhtumeid olnud siis ei ole tihti olukordi, kus peaks mitu korda päevas riideid vahetama. Mis tähelepanekud ma oskaks välja tuua oma kogemuselt 

-Minu poisile ei meeldi ülepea käivad asjad ja minu arust on neid ka tüütum selga panna kui hõlmikuid. Kuid tean, et paljudel on vastupidi ja ei meeldi trukke kinnitada.

- Kõige rohkem kasutust leidsid õhukesed toa/tudukombed - eriti mis on kahepoolsete lukkudega. Näiteks Muumi ja Wuf Kids omad.

- Pükse ei kulunud pea üldse. Pigem määrdusid särgid (piimaplekid, ilastab) ja kui toas on soe siis tihti oligi vaid body+sokid. Lisaks pükse mähkmevahetusel jalga ja jalast ära kiskuda oli tüütum kui näiteks kombest jalad ja pepu välja võtta. Kinniste varbaosadega pükste (ja kombede) osas on mul vastastikused tunded - ühest küljest mega mugav ja varbad soojas, teisest küljest jäävad palju kiiremini väikseks. Eriti kombed - kui jalad või jalalabad natukene pikemad siis hakkab kiiresti kiskuma.

- Suurused! Otseloomulikult ma avastasin, et kui laps on 62cm siis võtan selle 62 suuruse ja avastan... liiga paras/juba väike. Lasteriiete suurused on tootjatel ka nii seinast seina kui tundus vahepeal, et 50-56 sai lõpmatuseni kanda (sündides 53cm), 62 välja võttes olid osad juba justkui liiga väikesed, et pea hüppeliselt läksime 56lt 68 suurusele. Kuna ma hästi palju ostsin järelturult siis väga palju kahju pole ja paljud asjad müüngi kandmata edasi siis hetkel tundub küll, et 62 suuruse oleks võinud pea üldse ostmata jätta. Vahepeal on tunne, et mõned asjad saavadki vaid ühe korra selga just seepärast, et kanda saaks korragi. Samuti sai liiga palju varutud soojemaid riideid - kampsunid, jakid, karukostüümid, softshellid, meriinokombed. Igas suuruses ühest oleks piisanud ja rohkem kui küll olnud. Siin muidugi mängib natuke ka rolli mu eelmainitud armastus soojakoti üle - ehk selle asemel, et lapsele mitmeid kihte riideid selga panna läks ta otse soojakotti. 


Kõige vähem kasutus leidnud asjad või nii ja naa

Imetamispadjad - pehme imetamispadi kuidagi vajus kogu aeg ära. Kõva padjaga oli liiga ebamugav. Spets külili imetamise padi oli ilusa välimusega, aga ei miskit vajalikku. Mõned korrad kasutasin, aga jäi kiirelt seisma.

Lastetoa mähkimiskorv - eks ta rohkem ilu jaoks saigi. Lastetuba (nagu eeldasin) kasutan üpriski vähe. Mähkimise seadsin üles garderoobi (magamistoa ja vannitoa vahel) ja seal pehmendusega kergesti puhastatav mähkimisalus.

Mähkmekonteiner - kasutasime alguses spetsiaalseid kilesid, aga kuna hetkel veel kaka nii hullult ei lõhna (lisatoiduga peaks hullemaks minema) siis läksime hoopis tavalisele prügikottidele üle ehk toimiks ka tavaline prügikast. Eks aeg näitab, kas leiab lisatoiduga alustades rohkem kasutust ja tuleb kiledele uuesti üle minna.

Sussid - ei ole veel kohanud ühtegi, mis ostetutest jalas püsiksid. Tegelikult jäid meil kasutamata ka igasugused kindad. Me ei kasutanud mitte ühtegi beebikinnast ega pealekeeratavaid käiseosasid - lähtusime sellest (mis oli ka haigla soovitus), et laps areneb ja tunnetab maailma läbi puudutuse ja ei võtnud seda võimalust talt ära. Jah, mõned korrad on ta ennast küünistanud (ka seda kirjutades täna), kuid poleks isegi mõeldav teda igaks juhuks kinnastes hoida.

SuBach beebikookon. Oli küll mega ilus ja armas, aga maru lühikese kasutusajaga. 

Magamiskotid - siin ilmselt mängis oma osa laiskus, et kuna toad on soojad siis magamiskotti justkui body peale tundus palju panna, samas õhtuti lihtsalt magama minekuks riideid ära võtta ja teisi asemele panna ei tundunud ka mõnus. Kuna haiglas juba kasutasime mähkimist ja tekki siis kuidagi kujunes kodus nii, et magabki meil tekiga. Kui tuba on soe siis vahepeal on ainult body (pikk või lühike varrukas) ja olenevalt siis kas tekk ainult jalgadel või kõrgemal ka. Mõni kord on tudukombe. Tekiga oli juba seepärast mugav kuna kui ta poole öö pealt kolib mulle kaissu rinnale siis tuleb ta minu teki all - magamiskotiga oleks tal seal teki all palav. Kui teda teki alla ei võtaks oleks ebamugav ja magamiskoti eemaldamine pigem ajaks üles. Suvel ilmselt magab ainult mähkmete+tekiga. Kuid see kindlasti oleneb beebist - poiss mul pea üldse öösiti ei sapsi ega aja tekki ära. Väga harva kui hommikuti on tekk pealt lükatud, siis enamasti ka põhjuseks pigem gaasid. Aga kuna meil tuba pidevalt seal 23-25 kraadi ringis siis külm ei hakka nagunii.


1 kommentaar

Triinu ütles ...

♡♡♡