Kui võtsin esimese kassi siis mitmed juba kommenteerisid, et ma arvasin, et sa oled rohkem koerainimene. No nii ja naa. Ei, sest ma olen loomainimene ja jah, sest ma ei kujutaks ette oma elu koerata. Lihtsalt aeg ei olnud varem õige.

Pikka aega kujutasin ette, et võtan kutsika just siis kui raseduspuhkusele jään, sest siis olen kodune ja on aega koeraga tegeleda ja koer saab kasvada koos lapsega. Samuti jalutuskäigud kärutamisega ühendada jne, aga kuidagi ei olnud sel hetkel seda õiget võimalust ja koera. Plaan oli võtta koer kuskil veebruari keskel sündivast pesakonnast ehk umbes aprillis, kuid nägin üht kutsika kuulutust ja võtsin ühendust. Ja selgus, et meile on pakkuda üks veel sobivam imeline koer. Seda tõugu koer, keda ma tahtsingi, aga juba 5-kuune - ehk koer on juba "mõistusega", beebi kõrvalt on temaga tunduvalt lihtsam hakkama saada kui 2- või 3-kuuse kutsikaga.

Kuna ma olen nagunii igatepidi oma kassidki ära hellitanud igast asjadega siis ei saa ju vastupidi ka koeraga olla. Et mitte kogu aeg enda instasse neid sadu koerapilte jagada siis otsustasin koerale hoopis kooskasvamiseks instagrami teha, kus jagan lihtsalt koera pilte, aga proovime jagada ka huvitavaid koeratooteid, leide ja nippe.

Natuke tõust siis tegu on Ameerika väike lambakoeraga ehk nagu mulle meeldib öelda aussie kompaktsema versiooniga. Mina nägin enda ellu tulemas vaid nö toakoera (pereliiget), mitte täielikku õuekoera. Kaaslane ei näinud toas suurt tõugu koera elavat, seega kompromissina ongi Ameerika väike lambakoer ideaalse suurusega. Piisavalt suur ja piisavalt väike.

Kui soovid jälgi meie tegemisi instagramis @bestmasboy