Nagu eelmises postituses mainisin siis Loki leiti keldrist koos oma vennaga (rohkemat ma ei tea) - igatahes võib eeldata, et kontakt inimestega oli talle võõras. Varjupaika läksime talle järgi peale tööd ehk pärast kella viite. Kaasas oli ka transpordipuur, varjupaiga töötaja tõstis ta puuri ja autosõidu ajal ta vist ei teinud piiksugi, aga vaatas uudishimulikult puuri avadest välja.

Koju tõime siis tõstsime ta transpordipuuri põrandale ja tegime ukse lahti, mingi hetk julges ta sealt ka välja tulla. Esimesel õhtul otsis ta endale kõikvõimalikke pimedaid nurgakesi - küll ronis jalatsikapi ja seina vahele, sealt jalatsikapi otsa ja mööda seina veelgi kõrgemale jopede vahele. Siis mingi aja kössitas ta ka ahju ja telekalaua vahel. Lemmikuks osutus tal sel päeval jalatsikapi pealne, kuhu siis tegin talle seal olnud kapuutsist ja käpikutest pesakese. Samuti õnnestus ta esimesel õhtul ka saada konservi sööma, kuid inimest ta pelgas. Pigem põgenes igal võimalikul viisil eest ja käte lähenedes kõhises.

Esimene öö möödus peaaegu magamata. Kui muidu sai otsustatud, et seni kuni väike on piirame igaks sajaks juhuks kassi territooriumi nii, et magamistuppa ta ei pääse siis öösiti oleme otsustanud ikkagi magada uks lahti. Esimesel ööl otsis ta siis magamistoas üles kõik pimedad nurgakesed ja voodialused ja hooti käisid siis öised nutmised. Kuna ta alles ilmselt sai kahe kuuseks siis tema mjäud jne on pigem selliseid piud. 

Järgmisel päeval pidin mina juba siiski tööle minema, ka kaaslane, aga oma tegutsemiste kõrvalt on tal ka rohkem võimalusi päevaaeg kontrollimas käia. Esimese päeva vist veetis kass suurema osa oma ajast diivani taga-all-sees peidus, aga teisel päeval toimusid juba ka esimesed hädad ja seda liivakasti tõstmisega. Isu on tal algusest peale hea olnud ja on siiani.

Esimesed päevad ta väga palju mängimisest ei hoolinudki, kui siis üksi ja natukene. Rohkem uudistas oma veidi tudisevate jalgadega mööda tuba ringi. Kuna ta sai teisel päeval ilmselt suurema osa ajast üksi kodus olla ja kõigega tutvuda siis muutus ta julgemaks. Teisel päeval mõned mänguasjad natukene juba pakkusid huvi, aga mitte eriti. Kuigi vist juba kolmandast päevad on mänguasjad talle igati meelepärased - nii üksi kui koos mängides.

Teisel ööl oli kass juba tasa, mitte ühtegi piiksu ei tulnud. Magas terve öö suurestoas diivanil (vist diivani sees). Pole isegi kindel, et kas käis öösel magamistoas ka või mitte. Teisest ööst alates ongi ta kõik ööd diivanil maganud, nüüd küll juba julgemalt diivani peal, selle asemel, et peitu ronida.

Mis siis suuremad muutused on olnud? Pea kõik lilled oleme tõstnud ära teistele akendele, kuhu ta ei pääse. Kõik suuremate pottidega ja lehtedega lilled läksid magamistuppa, kuna lehtedega meeldis mängida (rebis hambusse ja kõndis uhkelt oma saagiga minema) kui ka suuremad potid koos oma graanulitega meenutasid vist liivakasti, et vahepeal proovis pigem sinna hädale minna. Diivan sai samuti igaks sajaks juhuks vanemate pleedidega kaetud, aga siiani pole õnnetusi veel siia juhtunud.

Kõik juhtmed on söögiks! Täiesti kohutav kuidas talle juhtmed meeldivad. Viskab end arvuti kõrvale selili või kõhuli ja üritab juhet närida. Ise vaatab suurte silmadega otsa, juhe suus. Kui keelad siis natukene ootab, aga nii kui ei vaata ka siis lähevad juba hambad kokku. Kui keelad ja tõstad eemale siis üritab aga uuesti.

 

Tänaseks on ta alla nädala saanud kodus olla, aga nüüd juba ronib ise lähedale magama. Näiteks eile pikutas mul peataga patjadel. Praegu aeleb ja mängib mu kõrval jne. Eile lõi esimest korda nurru, aga ega ta veel paidest ja süles olemisest suurt ei arva. Vahepeal eksib ära ja mõned paid talub ära, et kui nii väga tahad siis paita, aga ise ta veel sellist tähelepanu ei otsi. Pigem naudib siiski seda kui temaga koos mängida. Käe eest päris enam ära ei põgene, aga kätte võtmise fänn ka pole.

Toidukausi asukoht jäi ka juba teisel päeval meelde, ka liivakasti oma (toidukausid sellele kohale jäävad, aga liivakast on hetkel pandud talle märgatava koha peale, et silme all oleks).

Tegelikult on kõik üpriski valutult läinud. Üksi on ta kodus saanud juba parajalt olla, ka ühe öö, kuid ei ole miski suurema pahanduse ega jamaga veel hakkama saanud. Juhtmete närimise kombest on vaja vaid hetkel lahti saada - muu üle ei julgeks kurta. Ronib, turnib, jookseb ja kablutab nagu omas kodus.

Iseloomu on ka muidugi. Kui tema ikka tahab arvuti/klaviatuuri peale ronida ja ma proovin teda sealt ära tõsta ega siis pole ka palju hambaid sõrme lüüa. Või näiteks siis kui keeldusin talle napoleoni kooki andmast.

Ma ei teadnud palju, mida kassipojast arvata - et kui palju ja mis pahandusi ta teha võib. Mida päevaaeg korda saata vms, aga hetkel tundub, et on super kass. Suurema osa ajast magab, vaatab juba ka aknast välja, mängib mänguasjadega ja käib päevas miski sada korda söömas. Suuremad jooksu ja mängutuurid on hommikul ärgates ja õhtul enne magamaminekut. Hommikuti magab seni kuni mina üles ärkan, seejärel ringutab ja jookseb toidukausi/külmkapi juurde. Teab väga hästi kust söök tuleb.

Seega meil vähemalt on varjupaigast võetud kassi harjumine uue koduga väga hästi läinud. Ise ka vahepeal ei usu kui tubli kass ta tegelikult on. Suurim muutus, mis hetkel on olnud on siis see, et lilled ja juhtmed peitu (lilli eeldasin, juhtmete vastu nii suurt huvi ei osanud oodata, kuigi olin seda lugenud).